Võim, kadedus ja ambitsioonid põhjustasid šimpanside seas nelja-aastase verise kodusõja

 (5)
Võim, kadedus ja ambitsioonid põhjustasid šimpanside seas nelja-aastase verise kodusõja
Šimpansid Belgias Olmeni loomaaias.Reuters

Kui uus liider võimule sai, loodeti, et algab rahulik põli. Kuid kahel noorel, ambitsioonikal troonipretendendil oli asjast oma arvamus. Tulemuseks oli aastaid kestnud brutaalne sõda täis mõrvu, varitsusi ja rüüsteretki.

Ehkki selline stsenaarium näib kui järjekordne verine lõik inimajaloost, toimus niisugune sõda seitsmekümnendail hoopis Aafrika šimpanside seas. See on ainus dokumenteeritud ahvide kodusõda, mis kestis aastail 1974-78, mida on toimumiskoha järgi nimetatud ka Gombe nelja-aastaseks sõjaks. Värskes uurimuses püüti nüüd üle vaadata, miks see ikkagi täpselt puhkes, kuna sõja põhjused on seni segased püsinud.

Ühtne kogukond rebenes

Sündmusi jälgis oma silmaga tuntud primatoloog ja antropoloog Jane Goodall, kes oli selleks ajaks juba üle kümne aasta Tansaanias Gombe rahvuspargis elanud ja ahve uurinud. Ta oli tunnistajaks, kuidas aastail 1974-78 möllas loomade seas äärmuslik vägivald, ühtne kogukond rebenes kaheks ja osapooled pidasid teineteise vastu metsikut sõda.

„Sageli, kui öösel üles ärkasin, hüppasid silme ette jubedad meenutuspildid – Satan (üks ahvidest) hoidmas oma peopesa kausina Sniffi lõua all, et juua tolle näol olnud suurest haavast nõrguvat verd… Jomeo rebimas nahariba Dé reielt; Figan ründamas ja löömas – jälle ja jälle – oma lapsepõlvekangelase Goliathi haavatud, värisevat keha,“ kirjutas Goodall oma memuaarides.

Kas sõja näol oli tegu loomuliku sündmusega, mis algas ahve vaadelnud Goodalli kohalolekust sõltumata või oli britt selle põhjustajaks? Rajas ta ju metsa spetsiaalse toitmispaiga, ehk sai seal kokku omavahel kardinaalselt mittesobivate šimpanside seltskond?

Jane Goodall. AFP

Pärast seda, kui kõik Goodalli märkmed tema Gombe-ajast (kokku uuris Goodall šimpanse 55 aastat) digiteeriti ja läbi uuriti, suutsid teadlased luua väga detailse pildi ahvidevahelistest suhetest ja nende sõprusest; samuti sellest, kuidas suhted ajas muutusid. Analüüsi tulemused ilmusid ajakirjas American Journal of Physical Anthropology.

Leiti, et konflikt hakkas idanema juba ammu enne tegeliku sõjategevuse algust. 60ndate lõpul said kõik isasšimpansid omavahel üsna hästi läbi, ent aastal 1971 hakkasid suhted mõranema. Põhja pool ja lõuna pool elavad isasloomad hakkasid üksteisega vähem suhtlema ja nende kohtumised muutusid üha agressiivsemaks. Umbes aasta aja jooksul olid kaks poolt täielikult eristunud ning loomad suhtlesid vaid enda grupiliikmetega. Veel kaks aastat hiljem algas aga täielik sõda.

Humphrey tuli võimule

Uurijad kahtlustavad, et šimpanside sõda algas pärast seda, kui põhjapoolse grupi ahv nimega Humphrey sai alfaisaseks. Lõunapoolsed šimpansid Charlie ja Hugh ei olnud aga sellega rahul.

Tulemusena algas konflikt, milles Humphrey ja ta grupikaaslased tapsid kõik lõunapoolse grupi isasloomad ja haarasid nende territooriumi endale. Sealhulgas võeti "omale" ka kolm viimast elusolevat emaslooma. Viimane uurimus näitab, et täiskasvanud emasloomade vähesus oli samuti üks tegur, mis konflikti valla tõukas.

Kokkuvõttes öeldakse uurimuses, et isasloomade vahelise verise võitluse käivitajaiks olid ambitsioon, võimuiha ja armukadedus – ei midagi erinevat neist põhjustest, mis inimestevahelistele konfliktidele puid alla viskavad. Ja Goodalli kohalolek ei mänginud selles rolli.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare