Tiksub täis: Rootsi rahvaarv ületab sel aastal kümme miljonit
Iga uue lapse sünd on rõõmusündmus, Rootsis sünnib aastas aga enam kui 114 000 last. Sureb 90 000 inimest, ehk loomulik iive on positiivne. Mehaaniline iive on küll veidi teistsugune teema, sest kuigi Rootsi on aastaid olnud immigrante avakäsi vastu võttev riik, on sisserännust tekkinud riigis siiski sisemine konflikt.
Viimati oli riigis sündivus sama hea aastal 1860. aastatel, teatab sealne statistikakeskus. Ja tõesti, sel aastal ületatakse Rootsi rahvaarvuga kümne miljoni elaniku piir. Aastaks 2060 oodatakse riigis olevat juba 13 miljonit elanikku.
Esiteks on riik igati soosinud emaduse ja tööelu ühendamist, tagades ka head võimalused lastehoiuks. Helsingin Sanomat vahendab kommentaari Uppsala keskhaigla sünnitusosakonnast: "Laste saamist Rootsis hõlbustab see, et perehüvitised on nii helded ja paindlikud, riigi süsteem on superhea." Sündivus on viimastel aastatel ka oluliselt tõusnud. Ja eriti pealinna sünnitushaiglates on ka ilmnenud juba ruumipuudus.
Kuid rahvastiku kiire kasvu tulemuseks on ka kasvav korteripuudus, sest riigi ehitustegevus ei pea sündivusega sammu.
On arvestatud, et:
- esimese miljoni elaniku piir saavutati Rootsis aastaks 1650
- kaks miljonit elanikku saavutati aastaks 1770
- kolm miljonit saavutati aastaks 1840
- neli miljonit aastaks 1865
- viis miljonit aastaks 1900
- kuus miljonit aastaks 1924
- seitse miljonit aastaks 1950
- kaheksa miljonit aastaks 1970
- üheksa miljonit aastaks 2005
1,7, peagi 2,9 miljonit immigranti
Kuid pole salata, et sisseränd ikkagi mõjutab seda numbrit tugevasti, arvestades sellega, et mullu esitati riigile asüülipalveid rekordiliselt 163 000. Ja sisserändajate peredes on ka sündivus suurem, mis tõstab Rootsi keskmisi numbreid.
Aga ka rootslannad sünnitavad nüüd palju agaramalt kui varem. Kümne miljoni piir oleks tegelikult saavutatudki juba aastaid tagasi, kui 20. sajandi teisel poolel just rootslannade valmidus sünnitada vahepeal vähenenud ei oleks.
Kui aga praegu on sisserännanuid riigi elanikkonnast 17 protsenti, siis aastaks 2060 peaks osakaal kerkima 22 protsendile. Kui just jälle erakordseid migratsioonilaineid peale ei tule.
Niisiis, Rootsi statistikaameti andmetel tuli mullu riiki 28 000 inimest Süüriast, kokku viie aastaga aga juba 67 000. Stabiilselt enam kui tuhat immigranti aastas saabub Afganistanist, Hiinast, Eritreast, Saksamaalt, Kreekast, Indiast, Iraanist, Iraagist, Leedust, Poolast, Rumeeniast, Somaaliast, Taist, Türgist, Suurbritanniast, USA-st. Seega, kuigi ka loomulik iive riigis on positiivne, annab sisseränd rahvastiku kasvust tugeva osa. Mullu oli välismaal sündinud Rootsi elanike arv ligemale 1,7 miljonit.
