Tänavune hea käbiaasta on Eestisse toonud käbilindude invasiooni

 (1)

KÄBIDEST  SÕLTUV HULKUR.  Kuuse-käbilind  pesitseb juba veebruaris- märtsis, mil  kuuseseemned küpsevad. Kehval  käbiaastal pagevad kõik käbi­linnud parematele käbimaadele.  Võimas ristnokk  on linnul selleks, et käbidest  seemneid välja kangutada.
Kuuse-käbilind pesitseb juba veebruaris-märtsis, mil kuuseseemned küpsevad. Kehval käbiaastal pagevad kõik käbi­linnud parematele käbimaadele. Võimas ristnokk on linnul selleks, et käbidest seemneid välja kangutada.Foto: Ingmar Muusikus

Ilmselt on paljud metsas, aga ka linnade rohealadel viibides kuulnud puude latvade kohal omapäraseid „glip-glip“-häälitsusi: linnu-uudiste portaal Linnuvaatleja kirjutab, et neid toovad kuuldavale käbilinnud, keda sel aastal tavapärasest märksa rohkem liikvel on.

Põhjuseid, miks käbilinnud sel aastal rohkete salkadena rändavad, võib olla mitu, kuid teada on, et sõltuvalt oma põhitoidu – okaspuude seemnete – hulgast võtavad käbilinnud sageli ette suuremaid invasioonirändeid, liikudes nende käigus käbivaestelt aladelt käbirohkematele aladele. Ka Eestis näib sel aastal käbide rohkuse poolest hea aasta olevat.

Käbilindude välimuse järgi määramine ei ole raske juhul, kui neid õnnestub vaadelda lähedalt. Kuid selles, millisele käbilinnu liigile üle lendavate lindude kutsehääled kuuluvad, jäävad ka kogenud linnuvaatlejad sageli hätta. Näiteks kuuse-käbilinnud, keda on eriti arvukalt näha, teevad mitmesuguseid, mõnikord vägagi männi-käbilinnule ning vahest ka vööt-käbilinnule sarnanevaid häälitsusi. Seetõttu peab üle lendavate käbilindude liigini määramisel vaid häälitsuste põhjal eriti tähelepanelik olema.

Loe edasi Linnuvaatleja portaalist!

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised