Sudusse mässitud linn: Delhi õhk on nii saastunud, et elanikel ei soovitata enam õue minna
Jubedate olude põhjustajaks on tavalisest vaiksemad tuuled, iga-aastane põhupõletamine (Indias on kombeks riisipõldudele pärast viljakoristust tuli otsa pista) ja mõistagi ka tehasekorstnatest ja autode sisepõlemismootoreist lähtuvad heitgaasid. Selle liitmistehte tulemusena on 11 miljoni elanikuga linnale langenud erakordselt paks, mürgine sudu. Täpselt aasta tagasi ehk 10. novembril oli olukord praktiliselt sama, nagu ka toona Fortes kirjutasime. Juba siis räägiti, et on kõlanud üleskutsed põhupõletamine lõpetada, aga nagu näha, läheb kõik ikka vanaviisi edasi.
Saaste kontsentratsioon õhus on juba ammu jõudnud üle kõige kõrgemate paika pandud ohtlike piiride. Mõningates suurlinna piirkondades oli saastet õhus tervisele ohutust tasemest lausa 30 korda enam. Kohalikud ajakirjanikud teatavad, et sudu põhjustab kurguärritust, aevastamist, pearinglust, oksendamist ja erakordset väsimust. Delhi peaminister Arind Kejrival nimetas linna Twitteris gaasikambriks.
India meditsiiniliidu juht Dr. K.K. Aggarwal teatas, et saastetase on põhjustanud "üleüldise rahvatervise kriisi" ning kutsus inimesi üles puhkama ja õue mitte minema. Aggarwal lisas, et selline sudu võib põhjustada astmat, kopsu- ja südamekahjustusi ja äkilisi südamerabandusigi. "Saastetasemed on kopsudele ja südamele väga, väga, väga ohtlikud," ei hoidnud ta ülivõrdeid tagasi.
Ars Technica kirjutab, et sudu kahjulikkusel on mitmeid tahke: see sisaldab osooni, vääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi ja ülipeeni osakesi (PM2,5). Sellesse kategooriasse käivad osakesed, mille diameeter on 2,5 mikronit ja alla selle ja need tekivad peaasjalikult põlemisprotsesside tulemusena. Osakesed on ohtlikud, kuna võivad jõuda sügavale kopsudesse, kõige peenemad lausa vereringesse.
Hädaabinõudena on tõstetud parkimistariife, suletud tuhandeid koole, peatatud ehitustöid ja piiratud liiklust.
