Stephen Hawking toetab abistatud enesetappu: me ei lase ju loomadel kannatada

 (129)
Stephen Hawking toetab abistatud enesetappu: me ei lase ju loomadel kannatada
Stephen HawkingFoto: Ted S. Warren, AP

Maailma üks tuntumaid teadlasi, professor Stephen Hawking avaldas toetust parandamatult haigete inimeste abistatud enesetapu legaliseerimisele.

„Me ei lase loomadel kannatada, miks siis inimestel?“ küsis 71-aastane motoneuroni haigust põdev liikumisvõimetu Hawking Daily Telegraphi vahendusel.

Hawking ütles intervjuus, et usub, et need, kes aitavad oma lähedastel surra, peaksid pääsema kohtulikest süüdistustest, kui abistatu kannatas parandamatu haiguse ja valude käes.

„Ma arvan, et neil, kellel on parandamatu haigus ja kes on suurtes valudes, peaks olema õigus valida oma elu lõpetamine, ja need, kes neid aitavad, peaksid pääsema kohtulikest süüdistustest,“ ütles professor Hawking.

„Aga peavad olema tagatised, et konkreetne isik tahab tõesti oma elu lõpetada ja et neile ei avaldata survet selle tegemiseks või ei tehtaks seda ilma nende teadmise ja nõusolekuta, nagu oleks juhtunud minu puhul,“ rääkis Hawking, viidates 1985. aasta intsidendile, kui ta pandi elustamisaparaadi alla.

See järgnes kopsupõletikule ja Hawkingi esimesele naisele Jane Hawkingile anti võimalus aparaat välja lülitada. Naine aga keeldus ja nõudis, et Hawking viidaks pärast Genfis paranemist tagasi Cambridge'i, misjärel lõpetas Hawking oma populaarse raamatu „Aja lühiajalugu“, mida müüdi üle maailma üle 10 miljoni eksemplari.

Seotud lood:

Hawking andis intervjuu BBC-le enne tema elust jutustava dokumentaalfilmi linastumist. Selles rääkis ta ka, miks otsustas filmi tegemisega nõustuda.

Filmis esinevad astronaut Buzz Aldrin, Hawkingi õde ja esimene naine, kellest ta lahutas 1995. aastal. Hawking abiellus seejärel Elaine Masoni, oma endise põetajaga.

Kolme lapse isa, kellele anti pärast haiguse diagnoosimist 21-aastaselt vaid kolm aastat elada, ütles, et film on reis teadusesse, mis on mõeldud lootuse andmiseks puuetega inimestele.

„Kui on puue, tuleb keskenduda asjadele, mida suudetakse teha, ja mitte kahju tunda asjade üle, mida ei suudeta teha,“ ütles Hawking, lisades, et tunneb, et tema oma puue on aidanud kaasa tema teaduskarjäärile. „Tegelikult on minu puue omamoodi abiks olnud, see on vabastanud mu õpetamisest või igavates komiteedes istumisest ja andnud mulle rohkem aega mõelda ja teadustööd teha. Teoreetiline füüsika on üks vähestest elualadest, mille puhul puue ei ole takistus, see toimub kõik peas.“

Igapäevaselt Cambridge'i ülikoolis töötav professor Hawking ei saa kasutada peaaegu ühtki oma lihast, kuid on võimeline rääkima, kasutades üht põselihast, mis on jäänud tugevaks, sest seda ajuga ühendav närv on lühike.

Põselihase liikumist jälgib sensor Hawkingi prillide küljes, mis on seotud arvutiprogrammiga, mis võimaldab rääkida häälesüntesaatori abil.

Hawking rääkis intervjuus ka oma hirmudest seoses inimkonna tulevikuga. Ta ütles, et inimesi ähvardab oht hävitada oma planeet iseenda ahnuse ja rumaluse tõttu ning ainus viis kindlustada pikaaegne ellujäämine on Hawkingi arvates võimaluste leidmine kosmoses elamiseks.

Dokumentaalfilm „Hawking“ linastub Suurbritannia kinodes 20. septembril.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare