Nüüdseks on selgunud, et tegemist oli siiski miljoneid aastaid vana elevantlase luuga, mis vahepealsel ajal kivistunud. Ese on osutunud enam kui viis miljonit aastat vanaks, ehk ühtlasi ka vanimaks eelajalooliseks leiuks Soomes üldse, kirjutab Helsingin Sanomat.

Omal ajal oli Sorsa ema küll oletanud, et see võiks olla härjaluu, ja seega tõsisemat uurimist perekond ette ei võtnud. Sorsa oli ise kahtlustanud ka mammutit, aga tõesti, häbiga pooleks peab nüüd tunnistama, et rohkem asjaga ei tegelenud.

Kümme aastat tagasi viis ta siiski müraka teaduste akadeemiasse uurida. Professor Mikael Fortelius nägi kohe, et tegemist on luuga, vanemaga kui mammutid. Ilmnes, et see osutus lausa palju vanemaks. Soomest Vuosaarest 2005. aastal leitud mammutiluu on nimelt "vaid" 120 000 aastat vana, Suomusjärve elevantlase luu aga 5 kuni 19 miljonit aastat vana.

Deinotherium giganteum

Täpsemat dateeringut praegu esitada ei ole. Luu seest leiti jälgi muistsest õietolmust ja vetikatest. Luu kuju järgi on põhjust aga arvata, et see oli Deinotheriumi perekonda kuulunud ammu väljasurnud elevantlase õlaluu. Täpsema liigi tuvastamine pole küll ühe luu järgi lihtne. Luu ise paikneb nüüd Helsingi ülikooli loodusteaduslikus muuseumis.

Deinotheriumid meenutasid küll tänaseid elevante, aga olid siiski elevantide päris kauged sugulased. Nad olid neli meetrit kõrged ja kaalusid kuni 12 tonni. Nende kihvad kaardusid alalõuast alla, mitte ülalõuast üles, nagu mammutitel ja elevantidel. Viimased deinotheriumid surid arvatavasti välja tänase Rumeenia aladel kaks miljonit aastat tagasi. Esimesed elevandid ja mammutid aga ilmusid millalgi viis miljonit aastat tagasi.

Deinotherium giganteumi lõualuu Oxfordi muuseumis.