Reportaaž Peeter Suure merekindluse katakombide liblikatest



Reportaaž Peeter Suure merekindluse katakombide liblikatest
Peeter Suure merekindluse katakombides talvituvad koos nii liblikad kui ka ämblikud, kes siiski ei talvitu, vaid otivad parasjagu kõhutäit. (Foto: Osoon/ERR)

Peeter Suure nimelise merekindluse käikude süsteem rajati 20. sajandi alguses. Sellest on Laagris säilinud umbes kolm kilomeetrit, mis on looduskaitse all. Inimesed on selle koha hüljanud, kuid siin liblikad on selle võtnud kasutusele talvitumiseks. „Osoon“ uuris, millised liblikaliigid katakombides talvituvad ja kui sügavale nad on läinud.

Vaata ERR Novaatori leheküljelt

„Praegu oleme siin eesruumis, paistab, et siin on natuke jahedavõitu. Mingisugust elu näha ei ole, aga lähme natuke sissepoole. Ahaa, näed siin hakkab juba midagi olema,“ jutustab liblikauurija Urmas Jürivete „Osooni“ võttemeeskonda katakombidesse juhatades.

„Sa näed juba liblikaid või?“ uurib saatejuht Kristo Elias.

„Ma näen juba liblikaid jah, näed. siin on juba esimene, oi-oi, siin on ju kaks liiki.“

„Seina peal jah?“

„Vaata! Näed, siin on nüüd keldrivaksik ja keldriöölane. Nii et neile ongi talvitamise järgi eestikeelsed nimed pandud.“

„Ja niimoodi keset seina nad ongi?“

„Jah, niimoodi nad jäävad kuni kevadeni välja.“

Loe edasi siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised