Põhjamaiste lindude pesitsusaja algus nihkub üha varasemaks

Kliimamuutuste mõju uurimiseks vajalike pikaajaliste andmete kogumine on vaevaline. Linnuvaatleja kirjutab, et kui andmeid ilmastiku kohta kogutakse tänapäeval riiklike seireprogrammide raames, siis näiteks lindude pesitsusandmete kogumisel võetakse sageli appi harrastusteaduse (Citizen Science) projektid.

Üks vanimaid harrastusteadlaste poolt kogutud andmestikke pärineb Soomest, kus linnuvaatlejad on registreerinud lindude pesitsusandmeid juba 75 aastat.

Soome teadlaste avaldatud uuringus kasutati aastatel 1961–2012 kogutud kliima ja lindude pesitsusandmestikke. Analüüsides kasutati pesitsusandmeid 26 Soomes tavalise linnuliigi kohta, kes jagati paigalindudeks (näiteks porr, harakas, rasvatihane) ning lühi- (näiteks metsvint, kiivitaja) ja kaugmaaränduriteks (näiteks must- ja hall-kärbsenäpp, suitsupääsuke). Kokku kasutati 129 063 pesitsuse andmeid, mille alusel analüüsiti pesitsuse alguse, õhutemperatuuri ning sademete vahelisi seoseid.

Tulemused näitasid, et varajastel kevadetel alustavad linnud pesitsust kümme päeva varem kui hilistel kevadetel, sealjuures on pesitsemise algus oluliselt varasemaks nihkunud just alates 1990. aastatest.

Loe edasi Linnuvaatleja lehelt.