Nahaarst: inimene ei tohiks tahta saada pruuniks

 (35)
Kas põlenud nahka tasub hapukoorega määrida?
Soe ilm
Soe ilm.Foto: Anni Õnneleid

Sel aastal on juba ära olnud esimesed päikeselised ilmad, mis tõid inimesed õue päevitama. Mida aga päevitamisel ja päikese juures üldiselt tähele panna, räägib nahaarst Maire Karelson Tartu Ülikooli nahahaiguste kliinikust ajakirjas Universitas Tartuensis.

Vahendab ERR Novaator.

Minu vanaema ütles alati, et esimene kevadine päike on kõige salakavalam ja ohtlikum. Kas see jutt vastab tõele?

Ei, see ei ole päris õige. Kui mõtleme päikesekiirgusele, siis on see kõige intensiivsem suvisele pööripäevale eelnevatel ja järgnevatel nädalatel ehk juunis ja juulis. Teisalt on päikese puhul oluline kellaaeg. Ultraviolettkiirguse UVB spekter on kõige intensiivsem kella 11–15 paiku, mõnedel andmetel kella 10–16 vahel.

Terake tõtt võib vanaema jutus olla, sest talvega on pigment nahas lahjenenud ja nahk pole valmis pikemaks päikese käes olemiseks. Suvine korduv UV-kiirgus suurendab nahas pigmendi­sisaldust ja põhjustab naha pindmise kihi paksenemist, mis annab nahale parema kaitse UV-kiirte toime vastu.

Kui õues on selline ilm, nagu oli sel aastal maikuus, siis kui kaua võib õues viibida ilma päikesekaitsekreemita?

Ei mäletagi, et maikuus oleks järjest olnud nii ilusad päikeselised ilmad. Õues käimine on iseenesest soovitatav, aga seda tuleks teha õigel kellaajal. Hommikul tööle minnes ja õhtul töölt tulles on UV-kiirgus madal ja päikesekaitsekreemi pole vaja. Päevasel ajal pool tundi päikese käes viibimist ei tee ka nahale liiga. Õigeks ei saa aga pidada käitumist kui esimeste päikeseliste ilmadega minnakse mitmeks tunniks randa ilma päikese­kaitsekreemi kasutamata.

Loe lähemalt ERR Novaatorist.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare