Lugeja küsib: miks lumikellukesed keset lund ära ei külmu?

 (5)
Lumikellukesed 26.03.18
Lumikellukesed tänavu 26. märtsil.Foto: Argo Ingver

Uudishimuliku ERR Novaatori lugeja küsimusele, miks lumikellukesed ja teised kevadlilled keset lund ära ei külmu ja mis häda on neil üleüldse sedavõrd vara õitsema hakata, vastab Tallinna botaanikaia taimeteadlane Urmas Laansoo.

Laansoo märkis, et mitmete aiataimede õitseaeg ongi Eesti oludes ebaloomulik. "Lumikellukesed, märtsikellukesed, krookused jpt varakevadised sibultaimed pole Eestis pärismaised. Eesti pärismaised sibultaimed-laugud õitsevad hiljem, kui juba leidub looduses tolmeldajaid," märkis botaanik.

Ttaimede looduslikes kasvukohtades Türgis, Kaukaasias ja mujal on seevastu nende õitsemise ajal varajaseid tolmeldajaid, kes Eestis veebruaris või märtsis puuduvad. Aprillis aga hakkavad ka juba Eestis ringi lendama paljud nektarist ja õietolmust toituvad putukad.

Lumikellukeste valgurikaste elaiosoomidega seemneid levitavad sipelgad. Seemnelise on toiduks sipelgatele, seemet ennast nad ei söö. Lumikellukese perekonnas on nii steriilseid, idanemisvõimelisi seemneid mittemoodustavaid vorme kui ka fertiilseid ehk seemnetega paljunevaid vorme ja liike.

"Aiataimena paljuneb lumikelluke enamasti vegetatiivselt sibulatega, sest Põhja- ja Kesk-Euroopas lumikellukestel kui siin mittelooduslike taimedel puudub tolmeldaja. Küll aga on lumikelluke looduslikes kasvukohtades putuktolmlev taim," selgitas botaanik.

Loe lähemalt ERR Novaatorist.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare