Linnuteadlase pettumus: selgus, et üliharuldast ja kaua otsitud liiki polnud kunagi olemas olnud

 (1)

Linnuteadlase pettumus: selgus, et üliharuldast ja kaua otsitud liiki polnud kunagi olemas olnud
Gatteri tabatud lind. Ekraanitõmmis/Youtube.

Teadlased olid Aafrikas elanud tabamatut, peaaegu müütilist värvulist jälitanud tervelt kolmkümmend aastat. Nüüd selgitati DNA-analüüsiga välja, et põhjus, miks ornitoloogidel linnu leidmine nii raske oli, seisnes ilmselt selles, et seda polnudki kunagi olemas olnud.

Bülbüllased (Pyconotidae) on keskmise suurusega laululinnud, kes vidistavad nii Aasias kui Aafrikas. Neid on kokku umbes 130 erinevat liiki. Üks neist, kollakasrohelise sulestikuga lind kannab nime Phyllastrephus icterinus. Eestikeelset nime sel liigil ei ole, lind elab Lääne- ja Kesk-Aafrikas.

1980ndate aastate algul kohtas sakslasest ornitoloog Wulf Gatter Libeeria idaosas Cavalla metsas üht sellele sarnase välimusega liiki. See oli aga ainulaadse välimusega - linnu saba oli tavalisest icterinusest heledam, tiivad tumedamad. Tiivasulgede otsad olid kaetud suurte valgete laikudega.

Lind ei sarnanenud teistele bülbülitele ja pärast seda kui Gatter neid veel paaril korral nägi, suutis ta lõpuks aastal 1984 ühe neist tabada, eraldi liigina klassifitseerida ja sellele nimegi anda. Gatteri leitud lind sai nimeks libeeria rohebülbül (eestikeelset nime sel pole, nii et andestagu spetsialistid siinne otsetõlge, aga selle inglisekeelseks nimeks sai Liberian greenbul ja ladinakeelseks Phyllastrephus leucolepis).

Loe veel

Seotud lood:

Lindu enam ei kohatud

Pärast Gatterit ei näinud lindu aga enam mitte keegi. Osalt seetõttu, et 90ndatel ja 2000ndate alguses möllas Libeerias kodusõda ja kellelgi polnud mahti ega võimalust ornitoloogiliste ekspeditsioonidega tegeleda. Teisalt seetõttu, et polnudki võimalik midagi näha.

Aastatel 2010 ja 2013 korraldati linnuliigi leidmiseks kaks spetsiaalset ekspeditsiooni. Džunglist tuldi tagasi tühjade kätega. Seejärel otsustas rahvusvaheline ornitoloogide meeskond taktikat muuta ja kaasata DNA-analüüsi.

Nüüd avaldas ornitoloogidemeeskond - sinna kuulub ka Gatter ise - oma uuringutulemused. Ja libeeria rohebülbüli pole tõenäoliselt selle järgi leitud seetõttu, et seda lindu polegi tegelikult kunagi olemas olnud. Kaks sõltumatut teadlaste gruppi Aberdeenis ja Dresdenis analüüsisid Gatteri omal ajal tabatud linnu DNA-d ja võrdlesid seda kahe teise bülbüliliigi, ülalmainitud Phyllastrepus icterinuse ja ühe habebülbüllasega. Ilmnes, et Gatteri avastatud libeeria bülbül ja icterinus olid geneetiliselt palju sarnasemad kui ükskõik millised teised kaks bülbüliliiki.

Kehv menüü muutis sulgede värvi

"Me ei saa päris kindlalt öelda, et libeeria rohe-bülbül ja icterinus on sama lind, aga me oleme leidnud piisavalt tõendeid, et väita, et igasugune muu võimalus on ülimalt ebatõenäoline," teatas Aberdeeni ülikooli geeniteaadlane Martin Collinson.

Teistsugune väljanägemine võis lindudel olla teadlaste hüpoteesi kohaselt seepärast, et tegu oli noorlindudega, kelle organismis oli toitainete puudus, tänu millele oli nende sulestik teistsugune.

Linnu "leidja" Wulf Gatter ütles, et on mõistagi pettunud, ent lisas, et teisalt on hea, et selgus on majas.

Uuringutulemused avaldati ajakirjas The Journal of Ornithology.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised