Kui vihased on tihased? Tartu ja Kilingi-Nõmme rasvatihased osalesid agressiivsusuuringus

 (3)

Kui vihased on tihased? Tartu ja Kilingi-Nõmme rasvatihased osalesid agressiivsusuuringus
Foto: Marko Mägi

Linnade laienemine on mõjutanud paljude liikide kohasust ja käitumist. Võiks arvata, et elupaigaks linna valinud linnud on seal toimuvaga harjunud, sest igasugune nii füsioloogiline kui ka käitumuslik reageerimine stressi tekitavale olukorrale nõuab energiat.

Linnuvaatleja portaal kirjutab, et sarnaselt inimestele on lindude asustustihedus linnas suurem kui maal ning võib järeldada, et linnas peab ka pesitsuskoha nimel pingutama rohkem kui maal. Linnu agressiivsus ehk näiteks konkurentidega kaklemine ja valjult kisamine võib küll äratada kiskja tähelepanu, kuid kuna sageli on linnas kiskjaid vähe, võib agressiivsuse tulem olla lausa positiivne – linnas võivad edukamalt hakkama saada sõjakamad linnud.

Uuriti hingamist, hädakisa ja nokkimisaktiivsust

Linna- ja maapiirkonna lindude käitumise erinevusi käsitleti uuringus, kuhu kaasati ka Tartu ülikooli linnuökoloogide kogutud andmed Tartu ja Kilingi-Nõmme rasvatihaste (Parus major) kohta. Lisaks Eestile koguti andmeid Hispaaniast, Prantsusmaalt, Saksamaalt ning Rootsist. Pesitsusperioodil püüti kokku 1539 lindu, määrates nende hingamissageduse, hädakisa tekitamise ja nokkimisaktiivsuse ehk tunnused, mis iseloomustavad linnu pro- või reaktiivset käitumislaadi. Proaktiivsed linnud on tegutsejad (n-ö enne ütlen, siis mõtlen), reaktiivsed aga pigem tagasihoidlikud (enne mõtlen, siis ütlen).

Seotud lood:

Hädakisa tekitamises olid erinevused suuremad linna- ja maalindude emaslindude puhul, kuid erinevalt teiste riikide tihastest ei erinenud Tartu ja Kilingi-Nõmme lindude hädakisa tekitamine. Tartu tihased tegid ka vähem hädakisa kui näiteks Granada, Barcelona ja Pariisi liigikaaslased, kuid Tartu oli uuringusse kaasatud linnadest ka kõige vähem linnastunud.

Isased linnalinnud nokkisid aktiivsemalt

Loe veel

Kuigi nii linna- kui maatihased Eestis kaldusid uurija kätt vähem nokkima, näitas uuringu tulemuste detailsem analüüs, et linnas elavad isased rasvatihased nokkisid uurija kätt aktiivsemalt kui maapiirkonna sookaaslased; emaste puhul erinevust ei tuvastatud. Stressiolukorras, mida uurija käes viibimine kahtlemata linnule on, hingasid küll linna rasvatihased kiiremini, kuid see ei erinenud oluliselt maapiirkonna lindude omast.

Saadud tulemused viitavad, et linnas elavad rasvatihased tegutsevad stressiolukorras proaktiivsemalt. Kuigi teadusuuringu tulemus ei ole üllatav ning toetab eelnevate uuringute tulemusi – linnatihased on proaktiivsete isikutunnustega ehk vähem kartlikud ja suurema uudishimuga – on tegemist esimese piisavalt laiapõhjalise üldist seaduspära linnastumise ja lindude käitumise vahel kinnitava uuringuga. Kuna proaktiivsed linnud leiavad kiiremini uusi toitumiskohti ja kardavad vähem, annab see linnaeluga kohanemisel eelise just neile.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare