Kui midagi ette ei võeta, muutub ookeanireostus kümne aastaga kolm korda hullemaks

 (41)
Kui midagi ette ei võeta, muutub ookeanireostus kümne aastaga kolm korda hullemaks
Prügireostus FilipiinidelFoto: Shutterstock

Suurbritannias koostatud värske raport Foresight Future of the Sea hoiatab, et 2025. aastaks võib maailmameredes olla kolm korda rohkem plastprügi.

Plastireostus on aga vaid üks muresid, mis ookeane ees ootavad – kliimamuutustest tulenev maailmamere taseme ja temperatuuri tõusu ning üldise saaste (mh pestitiidid ja ravimid) kõrval.

1950-ndatest alates kuni tänapäevani on maailmas toodetud 8,3 miljardit tonni plasti ja umbes 25% plastprügist jõuab meredesse ja ookeanidesse.

Üks raporti autoreid, Suurbritannia okeanograafia keskuse professor Edward Hill rääkis BBC-le, et ookeanid ja nende korrashoid on maailmamajanduse tuleviku jaoks kriitilise tähtsusega. "Üheksa miljardit inimest saab oma toidu ühel või teisel moel ookeanidest. Aga samas teame me nii vähe sellest, mis neis tegelikult toimub," sõnas ta.

"Investeerime üüratult raha ja energiat kosmose missioonidele. Aga seal pole midagi elavat. Maailmameredes on. Meil on vaja missiooni meie planeedi ookeanidele!"

Suurbritannia keskkonnaministeeriumi ametnik, samuti raporti koostaja Ian Boyd viitas, et ookeanid on meie vaateväljast eemal ja seega me ei teadvusta selle probleeme liiga tõsiselt. "Jätkuvalt uuritakse erinevaid uusi võimalusi, kuidas ookeani ekspluateerida ja seda kiiremini, kui teadlased suudavad selle üle järge pidada. Kahtlustan, et ka seaduslik pool ei jõua sellega kaasas käia – ja siin võivad peituda teatud riskid," lausus Boyd, viidates suurtele tuuleparkidele, naftatööstusele ja kaevandustele, mis senipuutumata aladele laienevad.

Seotud lood:

Raporti autorid rõhutavad, et kui riikide valitsused suudavad leida mooduseid mere bioloogilist mitmekesisust kaitsta, on sel palju positiivseid tagajärgi. Aga tegutsema peab kohe, mitte viie, kümne ega viieteistkümne aasta pärast.

Fakt on, et plast on üks enim loodust ja ookeane saastavaimaid materjale tänapäeval ning seda on mõistnud nüüdseks ka suured rahvusvahelised organisatsioonid ja otsustajad. Eelmise aasta lõpus võttis teema tõsise luubi alla ÜRO, ka Euroop Liit hakkab plastprügi levikut ohjeldama.

Plastireostuse probleemi ilmestab järgmine graafik:

Forte kirjutas hiljuti videost, kus on Briti sukelduja Bali saare vetes ujudes erinevast plastprügist, kilekottidest ja toidupakenditest paksult ümbritsetud. Need jäävad ette nii tema kui ka meres elavatele troopiliste veeasukate teekonnale. Vaata AFP videot:

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare