Koopast leitud karuluu kirjutab ümber Iirimaa inimasustuse ajaloo
Aastakümneid pärinesid kõige vanemad tõendid Iirimaa inimasutuse kohta 10 000 aasta tagusest ajast. Karu põlveluu vanuse määramine radiosüsinikmeetodil näitas aga, et konkreetse looma tappis inimene millalgi 10 500. aasta paiku e. m. a. — 12 500 aastat tagasi ja palju varem seni oletatud asustuse algusajast.
„See leid lisab uue peatüki Iirimaa inimajaloole,“ märkis Sligo tehnoloogiainstituudi arheoloog Marion Dowd, kes tegi avastuse koos Iirimaa riikliku muuseumi uurija Ruth Cardeniga.
Terariistajälgedega põlveluu oli üks tuhandete hulgast, mis leiti 1903. aastal Iirimaa läänerannikul Clare’i krahvkonnas asuvast koopast. Luud säilitati 1920. aastatest peale Iirimaa rahvusmuuseumis, kuni Carden ja Dowd seda uuesti uurisid ja taotlesid rahastust luu radiosüsinik-dateerimiseks Belfastis tegutsevas ülikoolis Queen’s University.
Tulemuse kontrollimiseks saatis töörühm teise luuproovi analüüsida Oxfordi ülikoolile. Mõlemad analüüsid näitasid, et karu lõikas tükkideks inimene millalgi umbes 12 500 aastat tagasi. Uus asustusdaatum tähendab, et Iirimaal pidi inimesi leiduma juba vanemal kiviajal ehk paleoliitikumis. Teadlaste leitud senised tõendeid Iirimaa inimastutuse kohta pärinesid paleoliitikumile järgnenud perioodi — mesoliitikumi e keskmise kiviaja — lõpust.
Veel kolm sõltumatut eksperti kinnitasid, et lõikejäljed tekitati luule ajal, kui see oli veel värske, mis omakorda näitab, et jäljed on sama vanad kui luu ise.
Uurimuse tulemused avaldati teadusžurnaali Quaternary Science Reviews viimatises numbris.
Lisaks Iirimaa inimasustuse alguse ajalise piiri nihutamisele võib avastusel olla olulisi järelmeid ka zooloogia jaoks, kuna varem pole teadlased arvesse võtnud võimalust, et inimtegevus võis Iirimaal juba nii kaua aega tagasi liikide väljasuremise tempot mõjutada.
Iirimaa rahvusmuuseum kuulutas pressiteates, et nende kogud hõlmavad veel umbes kaht miljonit eksponaati, mille uurimine võib tulevikus paljastada arvukalt saladusi.
