Kiisler Läänemere foorumil: Läänemere riigid peaksid looma ühtse pandipakendi süsteemi

 (2)

Kiisler Läänemere foorumil: Läänemere riigid peaksid looma ühtse pandipakendi süsteemi
Siim Kiisler foorumil. Allikas: Twitter/HELCOM

Tänane Läänemere foorumi teine päev keskendus ennekõike Läänemere keskkonnaseisundile. Eestit paneeldiskussioonis esindanud keskkonnaminister Siim Kiisleri sõnul on Läänemere üks suurim probleem mereprügi. Ühtlasi tegi ta ettepaneku, et Läänemere riigid peaksid looma ühise pandisüsteemi.

“Läänemere seisund sõltub suuresti meie enda igapäevastest valikutest. Samal ajal moodustab Läänemeri suurema osa seda ümbritsevate riikide majandusest, sotsiaalsest heaolust ja kultuurist. Seetõttu ei ole meie mere seisund enam ammu pelgalt keskkonnahuviliste mure, vaid ka meie kultuuritegelaste, ettevõtjate, meditsiinitöötajate jpt teema,” ütles keskkonnaminister Siim Kiisler. “Üleilmselt tuuakse Läänemere riike aina rohkem eeskujuks oma initsiatiivikuse ja ambitsioonikuse poolest. Loorberitel puhkama jääda pole meil aga vähimatki põhjust ega õigust, saagem sellest pigem indu, uuendus- ja üksmeelt.”

Nagu maailmamere puhul, nii on ka Läänemere suurim ohutegur mereprügi. “Kui plast satub vette, siis võib selle lagunemine võtta kuni tuhat aastat. Enne seda laguneb see mikroosadeks, mida mereelukad endale pahaaimamatult sisse ahmivad. Sama pahaaimamatult söövad seda sisse kõik kalalembesed läänemerelased.”

Seotud lood:

Kiisler pakkus paneelis välja ka konkreetseid lahendusi, mida Läänemere riigid ühiselt oma mere heaks teha saavad. Lisaks ringmajandusele tõi ta välja ka juba mitmes riigis hästi toimiva plasttaara pandisüsteemi. “Näiteks Eestis kogutakse seeläbi 90 protsenti kogu plasttaarast. Julgustan Läänemere riike piire ületama ning looma ühine süsteem, mis võimaldab ühes liikmesriigis ostetud plasttaara tagastada ka teise riigi pandisüsteemi.”

Heaks koostöönäiteks tõi Kiisler Läänemere riike ühendava Läänemere tegevuskava HELCOM ja teisi riikidevahelisi projekte.

Kevadel avaldatud Läänemere seisundi aruanne ütleb, et varem seatud eesmärk saavutada Läänemere hea keskkonnaseisund aastaks 2021 ei ole reaalne. Suur osa Läänemerest on endiselt eutrofeerunud ning mereelupaikade, mereimetajate ja -lindude ning taimestiku seisund on halb. Lisaks ohustab Läänemerd jätkuvalt võõrliikide levik, meretranspordist tulenevad riskid ja ülepüük. Uute probleemidena on seisundi hinnangus välja toodud mereprügi, meremüra ning ravimijäägid merevees.

Loe veel

Läänemere strateegia on Euroopa Liidu esimene makroregionaalne strateegia, millel on kolm eesmärki: kaitsta Läänemerd, ühendada regiooni ja suurendada heaolu. Strateegia puudutab 80 miljonit inimest (17 protsenti ELi elanikkonnast) ja kaheksat ELi riiki – Eestit, Leedut, Lätit, Poolat, Rootsit, Soomet, Taanit ja Saksamaad.

Aastafoorumit korraldavad välisministeerium ja Balti Arengufoorum, tehes koostööd Keskkonnaministeeriumi, Euroopa Komisjoni ja teiste partneritega. Aastafoorum on kaasfinantseeritud Euroopa Regionaalarengu Fondi programmist «Interreg – Baltic Sea Region».

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare