Kaplinnast võib aprilli lõpuks saada esimene suurlinn maailmas, mis "kuivale" jääb

 (34)

Kaplinnast võib aprilli lõpuks saada esimene suurlinn maailmas, mis "kuivale" jääb
Voelvlei pais. Reuters

Kui tavaliselt pole Kaplinnas veeprobleeme olnud, siis nüüd on Lõuna-Aafrika Vabariigi ses piirkonnas kolm aastat järjest põud kestnud. Seetõttu on veetase linna varustavates veehoidlates väga madalale langenud.

Lõuna-Aafrika Vabariigi suuruselt teist linna (koos eeslinnadega elab seal 3,7 miljonit inimest) on tavaliselt talvel kostitanud vägevad vihmasajud, tänu millele on Kaplinna kant olnud traditsiooniliselt tuntud kui looduslikult hästi veega varustatud piirkond. Viimastel aastatel pole aga enam endisel viisil sadanud ja linna varustavates veehoidlates on veetase kriitiliselt madal. Prognooside kohaselt jõuab Kaplinn nii öelda "nullpäevani" ehk hetkeni, mil veetase reservuaarides langeb alla 13,5 protsendi nende kogumahust, 21. aprillil. Tänase seisuga oli Kaplinna kodulehe andmeil veehoidlate kogutäituvus 27,6% võimalikust.

Kui "nullpäev" kätte jõuab ehk vee hulk allapoole 13,5 protsendi piiri langeb, keeratakse linnas lihtsalt vesi kinni. Tööle jääb vaid see osa veevarustusest, mis on mõeldud kõige vaesematele linnaosadele ja ka see osa, mis varustab näiteks haiglaid. Aga tavalise kaplinlase kraanist ei tule mustima stsenaariumi puhul pärast 21. aprilli enam piiskagi. Selle asemel püstitatakse plaanide kohaselt üle linna 200 veekogumispunkti, mida politsei valvama hakkab. Elanikule antakse sealt 25 liitrit vett päevas.

Seotud lood:

Nagu Futurism kirjutab, on linnas praegu töös mitu vee taaskäitlemisprojekti. Ehitatakse ka kolme veemagestusjaama, et mereveest saaks joogivett toota ning ühe elaniku jaoks on juba praegu kehtimas päevane veepiirang - see on 23 gallonit ehk 87 liitrit (näiteks duši all kulub minutiga 7-10 liitrit vett ja automaatpesumasin kulutab ühe pesukorraga 80-100 liitrit).

Loe veel

Ajakiri Time kirjutab, et pesemata juuksed on saanud juba justkui ausate kodanike sümboliks ning paljud on andnud sisse tellimused arvestatavate veemahutite ostuks. Lisaks loodi veel ka veekasutuse otsemonitoorimise kaart. Ehk siis lähed veebi ja näed, kui palju keegi parasjagu linnas vett kulutab. Sellele plaanile oli küll tubli vastuseis, aga kaart on siiski nüüd netis avalik ja linnapea Particie de Lille`i esindaja ütles, et veekasutuse avalikustamisest tulenev võimalik säästmine (kes tahaks olla naabrist suurem raiskaja!) kaalub kindlasti üles privaatsuse rikkumisest tuleneva emotsionaalse kahju.

Linnapea Patricia de Lille eelmise aasta talvel mai keskel usujuhtide poole pöördumas. Linnapea palus, et nood palvetaks, et vihma tuleks. Palvetest ei piisanud. AFP

Elanikud käituvad loominguliselt: Al Jazeera kirjutab, et inimesed valavad WC-pottide loputuskastidesse vett, millega on end enne duši all pestud, vett kogutakse ka katustelt.

Kelle suunas näpuga näidata? Paljud kodanikud süüdistavad Kaplinna valitsust, uskudes, et kohalik võim ei ole suutnud probleemiga adekvaatselt hakkama saada. Samaaegselt on linnapea veel mässitud korruptsiooniskandaali. Olulisim on kogu olukorra juures aga vast see, et Kaplinnaga toimuv on näide sellest, et kliima soojenemisest tingitud põud pole miski, mis kaugesse tulevikku jääb, vaid tänapäev.

Wikimedia commons
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare