Inimkonna kaal: kui suure osa Maal leiduvast biomassist me moodustame?

 (9)

Inimkonna kaal: kui suure osa Maal leiduvast biomassist me moodustame?
Lehmad. 60% kogu Maa imetajate massist moodustavad koduloomad. Reuters

Teadusajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences avaldatud tööst selgub, et see protsent on imetilluke, ent sellest hoolimata oleme suutnud 200 000 aastaga väga suure osa muud biomassi hävitada.

Kui kogu Maal leiduv biomass ära kaaluda, moodustavad 7,6 miljardit inimest sellest vaid 0,01 protsenti, öeldakse töös. „Seda võiks nimetada meta-metaanalüüsiks,“ ütles Weizmanni teadusinstituudi dotsent Ron Milo New Scientistile. „See põhineb sadadel ja sadadel teistel teadustöödel. Me konsulteerisime paljude-paljude ekspertidega.“

Autorite hinnangul on kogu Maal leiduv biomass võrdne 550 gigatonni süsinikuga, millest suurim osa (82 protsenti) on taimed. Bakterid moodustavad 13 protsenti ja ülejäänud viis protsenti on ühepajatoit loomadest, putukatest ja seentest. Võrdluseks – The Guardian rehkendas välja, et kõik viirused kaaluvad kokku kolm korda rohkem kui inimkond, kalade kogumass on 12 korda suurem kui inimeste oma ja taimede mass on inimeste kogumassist lausa 7500 korda suurem.

Seotud lood:

Ometi oleme oma väikesest kogusest hoolimata suutnud palju korda saata ja mitte ainult positiivset: Guardiani arvutuste järgi on inimeste saabumisest alates hävinud 83 protsenti metsikute imetajate liike ja pooled taimeliigid. See-eest on koduloomade arvukuse (või siis koguse) osas toimunud võimas plahvatus; tänaseks on 70% kogu maailma lindudest kodulinnud ja 60% imetajaist elavad farmides. 36% imetajaist on inimesed, metsloomi on kõigist imetajatest seega vaid neli protsenti.

Autorid uurisid sedagi, kus biomass asub ja leidsid, et peaaegu kogu loomne mass on ookeanides (70% sellest on mikroobid) ja peaaegu kogu taimne elu asub maismaal. Umbes 13% elust elab sügaval maapinna all, eeskätt bakterite kujul.

Loe veel

Tasub märkida, et tegu on siiski hinnanguliste, mitte raudkindlate suhtarvudega. Nagu Vaclav Smil Manitoba ülikoolist New Scientistile ütles, et oska me tegelikult isegi kõigi elevantide biomassi kokku lüüa.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare