Iga kord ise mõõt: Kui sügav on tegelikult maailmamere sügavaim punkt?

 (20)

Ühes asjas paistab valitsevat maailmas kokkulepe - maailmamere sügavaim punkt asub Vaikses ookeanis Mariaani süvikus. 1957. aastal nõukogude teadlaste mõõdetud sügavus 11 023 meetrit igatahes ei pea paika, sest täpsemate seadmetega mõõtes tuli sellest mitukümmend meetrit maha võtta.

Seda 2550 kilomeetrit pikka, kuid vaid 69 kilomeetrit laia süvikut Mariaani saartest idas,  millest meremeestel oli ilmselgelt varemgi aimu, mõõtis esmakordselt sondiga briti uurimislaeva HMS Challenger meeskond 23. märtsil 1875. aastal, saades siis sügavuseks 8184 meetrit. Kaks aastat hiljem kanti Petermanni ookeanideatlasesse ka koha nimi Challengeri sügavik (Challenger Deep).

1899. aastal kordas nende ettevõtmist USA laev USS Nero, saades seekord Mariaani süviku sügavaima koha sügavuseks 9636 meetrit.

1951. aastal saabus kohale juba järgmine briti laev HMS Challenger II, seekord varustatud tõhusama kajaloodiga. Challengeri sügavik sai nüüd kirja uue näidu, 10 900 meetrit allpool merepinda.

1957. aastal kordas nende ettevõtmist nõukogude uurimisalus Vitjaz, seekord teatades, et maailmamere sügavaim punkt on 11 034 (hiljem parandatult 11 023) meetrit. Number viidi uude kilomeetrisse, ja aastaid õpetati seda näitu ka koolides. Paraku on järgnenud aastatel saanud selgeks, et Vitjazi mõõt ei pidanud päris paika.

Seotud lood:

1962. aastal teatas täpsusmõõtmist üritanud alus M.V. Spencer F. Baird süviku sügavuseks 10 915 meetrit. 1984. aastal jaapani alus Takuyō aga 10 920 +/-10 meetrit. Paraku, ka need mõõtmised olid kõik tehtud pinna pealt.

Mõõt põhjast

Juba 1960. aastal laskusid batüskaafiga Trieste sealsesse sügavaimasse kohta šveitslane Jacques Piccard ja ameeriklane Dan Walsh. Nende seadmed näitasid sügavust lausa 11 521 meetrit, mida hiljem tuli paraku korrigeerida 10 916 meetri peale.

Jaapanlaste robot Kaikō laskus 1995. aastal põhja ja teatas näiduks sealt 10 911 meetrit.

2009. aastal jõudis Challengeri sügavikku USA allveerobot Nereus (mis eelmisel laupäeval paraku oma kuulsusrikka ookeaniavastusteekonna purustava lõpuni jõudis). Nereuse aparaadid andsid kohapealt sügavuseks 10 902 meetrit, samas kui emalaeva RV Kilo Moana pardalt (merepinnalt) saadi mõõduks hoopis 10 971 meetrit.

Ja 2012. aastal laskus oma allveelaevaga Deepsea Challenger ise sinna süvikusse filmirežissöör James Cameron, jõudes põhja 10 898,4 meetrit allpool merepinda.

Kompromissina esitatakse ka suurimat sügavust 10 994 meetrit. Kui arvestada, et niivõrd paljude mõõtmistega pole ühte ja kattuvat numbrit saavutatud, on ilmselgelt ka võimatu öelda, milline neist see õige on, aga näidud üle 11 kilomeetri on osutunud seni ekslikeks.

Kuid isegi sellistes sügavustes paistab õitsevat merealune bakteroloogiline elu.

Mariaani süvik ja Challengeri sügavik Wikimedia commons

1997 leiti Mariaani süvikus üks oletatavasti veelgi sügavam koht, mis sai
nimeks HMRG sügavik (Hawaii Mapping Research Group Deep), aga vähemalt
praeguse seisuga on selle sügavuseks kirjas 10 732 meetrit. Ja uueks
nimeks on talle antud Sirena sügavik, olles sügavuselt teine või kolmas
koht maailmameres.

Muid enam kui kümne kilomeetriseid süvikuid Vaikses ookeanis: Tonga süvik (senistel andmetel Horizoni sügavikus 10 882 meetrit), Filipiini süvik (10 540 meetrit), Kuriili-Kamtšatka süvik (10 500 meetrit), Kermadeci süvik (10 047 meetrit).

Loe veel

Võrdluseks Atlandi ookeani suurim sügavus 8605 meetrit, India ookeani 8047 meetrit, Lõuna-Jäämere (mida küll kõik ookeaniks ei tunnista) 7235 meetrit ja Põhja-Jäämere 5450 meetrit. Aga kuna Maa on siiski mõnevõrra lapik, võib mõni koht Põhja-Jäämeres olla Maa tuumale isegi lähemal kui Mariaani süviku sügavaim koht.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare