See on miljonite aastate jooksul kujunenud käitumisviis, mis hoiab ära uue lapse sünni ning lubab imikul ema hoolt ja toitu nautida, vahendab Novaator.

Teooria pakkus välja USA Harvardi ülikooli evolutsioonibioloog David Haig.

Tema sõnul on lähimineviku-rahvastikuandmete puhul selgesti näha, et väikese vanusevahega lastel oli suurem risk surra. See kehtib ka praegu nendes piirkondades, kus napib toitu ja elutingimused on kehvemad.

Mida kauem õnnestub järgmise lapse sündi edasi lükata, seda kauem saab laps emapiima. Haigi kinnitusel on see piisav evolutsiooniline eelis, mille säilitamiseks võis looduslik valik soosida beebide öist söömist.

Sel kombel kontrollitakse ööpäev läbi ema hormoonitaset ja välditakse järgmise lapse eostamist.

Põhjused on tõenäoliselt geneetilised. Selle tõenduseks pakkus Haig välja kaks päriliku haiguse näidet.

Loe täisteksti saidil Novaator.