Euroopa teadlaste ühispöördumine: kliimamuutuste leevendamiseks peaksime metsa julgemalt majandama

 (58)
Talvised teeolud
Foto: Ilmar Saabas

Käimas on tuline debatt selle üle, kas ja kuidas metsasid majandama peaks. Hulk Euroopa teadlasi väidavad tänases avalduses, et metsade julgem majandamine aitab meil leevendada kliimamuutuste mõjusid.

Järgnevalt pöördumise sisu kolme laiemalt lahti räägitud põhipunkti kujul.

Metsad ja puit seovad endas atmosfääris leiduvat süsinikku

Metsad, metsaraie ja puit omavad kliimamuutusi leevendavat mõju tänu oma võimele siduda atmosfääris leiduvat süsinikku. Euroopa Liidu metsad ja metsandussektor leevendavad hetkel kliimamuutusi mahus, mis on võrreldav 13% kogu EU süsinikuemisiooniga. “See hõlmab nii metsade rolli süsiniku sidujana, kui ka puidutooteid,” tõid teadlased välja. Lisaks aitavad puittoodete ja bioenergia kasutamine vähendada alternatiivsete materjalide kasutamist (tsement, teras, platid, fossiilsed kütused), mis on väga heiteintensiivsed ehk reostavad keskkonda.

Samaaegselt on võimalik suurendada nii metsa süsinikuvaru kui ka raiemahtusid

“Näiteks Euroopa Liidus on alates 1960. aastatest metsade raie ja süsiniku sidumine kasvanud paralleelselt ning seda suuresti tänu kvaliteetsemale ja ulatuslikumale metsamajandamisele. Kasvav nõudlus metsasaaduste järele (nii puit kui bioenergia) ergutab aktiivset metsamajandamist. See omakorda soodustab metsauuendust ning toetab metsa juurdekasvu.”

Seotud lood:

Ilma metsa majandamiseta langeb metsa juurdekasvu tempo ja võime süsinikku siduda

“Vanade metsade puutumata süsiniku sidumise võime kahaneb ajaga. Lisaks tekib vanade metsadega oht, et need võivad sidumise asemel hakata süsinikku hoopis eraldama. Seevastu säästva metsamajandamise põhimõtetest lähtuv metsaraie aitab säilitada metsa jõudsa juurdekasvu (sh. süsiniku siduvust), võimaldades ka jätkuvat raiet,” seisab teadlaste ühispöördumises.

Pöördumise terviktekstiga on võimalik tutvuda SIIN.

Maaülikooli professor on pöördumisega suuresti nõus

Eesti maaülikooli metsakasvatuse ja metsaökoloogia professor Hardi Tullus ütles kolleegide avaldust kommenteerides Fortele, et Euroopa metsade pindala ja puidutagavara kasvavad tõepoolest ja seega on Euroopa metsad süsinikku siduvad.

"Lisaks aitavad puud ladestada süsinikku ka mulda, kui me näiteks põllumajandusliku künnimaa metsaga kaetuks muudame," ütles ta. "Samas tuleb arvestada, et metsa - puudesse ja mulda - ei ole võimalik süsinikku lõpmatult ladustada. Vanades metsades, ürgmetsas või näiteks vihmametsades on ka uue orgaanilise aine teke ja vana orgaanilise aine lagunemine tasakaalus."

Tullus lisas, et puidu näiteks ehitusmaterjaline kasutamisel on kõige olulisem nn asendusefekt: "Põletamata jääb fossiilne kütus, mida oleksime teinud tootes betooni või rauda ja muid kunstmaterjale," sõnas ta. Seega on ka Eesti metsandus kliimamuutusi leevendav, sest metsi majandades, puitu metsast ära tuues ja puitu kasutades vähendame kasvuhoonegaaside emissiooni ja seega pidurdame globaalset kliima soojenemist. Seejuures ei pea eesmärgiks olema metsa raiumine ainult kütte eesmärgil. Energia tootmiseks lähevad ikka eelkõige raiejäätmed ja puidu saagimise jäätmed ning madalakvaliteediline peenpuit. Aga meil on ka palju majanduslikult ka ökoloogiliselt vaheväärtuslikku metsa, näiteks hall-lepikuid, mis oleks vaja just taastuva energia allikana kasutusele võtta ja nende asemele kujundada okaspuu- või ka kasepuistud, kust saab nii saematerjali kui taastuvenergiat."

Avalduse teinud teadlased:

Göran Berndes
• biomassi ja maakasutuse professor, Chalmersi Tehnikaülikooli loodusteaduste osakond, Rootsi
• Valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertkogu (IPCC, Intergovernmental Panel on Climate Change) taastuvenergia allikate ja kliimamuutuste leevendamise eriaruande juhtautor (Special Report on Renewable Energy Sources and Climate Change Mitigation), IPCC 5. hinnanguaruande kaasautor ja 4. hinnanguaruande ekspertrühma liige

Johan Bergh
• metsakasvatuse professor (kliimamuutuste leevendamine ja kohanemine),
• Linné ülikooli metsanduse ja puidutehnoloogia osakond, Rootsi

Annette Cowie
• keskkonna- ja põllumajandusteaduskonna professor, New Englandi ülikool, Austraalia
• Ülemaailmse Keskkonnafondi (Global Environment Facility, GEF) teadusliku ja tehnilise nõuandekomitee (Scientific and Technical Advisory Panel, STAP) liige, Washington DC, USA
• IPCC kliimamuutuste ja maakasutuse eriaruande (Special Report Climate Change and Land) juhtautor

Gustaf Egnell
• metsa bioenergia kaasprofessor, Rootsi põllumajandusteaduste ülikooli metsaökoloogia ja -majandamise osakond

Loe veel

Lauri Hetemäki
• metsamajanduse ja -turunduse adjunktprofessor, Helsingi ülikooli põllumajandus- ja metsandusteaduskond
• Euroopa Metsainstituuti asedirektor, Soome

Pekka Kauppi
• keskkonnateaduste- ja poliitika professor, Helsingi ülikooli bioloogia- ja keskkonnateaduskond
• IPCC 2. hinnanguaruande juhtautor ja 3. hinnanguaruande koordineeriv juhtautor

Madhu Khanna
• keskkonnaökonoomika eriprofessor, USA Illinoisi ülikooli põllumajandus- ja tarbimisökonoomika kolledž

Werner Kurz
• vanemteadur, Kanada keskkonnaministeeriumi metsaamet
• seitsme IPCC aruande koordineeriv juhtautor või juhtautor

Marcus Lindner
• juhtteadur, Euroopa Metsainstituudi kliimamuutustele vastupidavuse programm, Saksamaa

Tomas Lundmark
• metsakasvatuse professor ja metsauuringute direktor, Rootsi põllumajandusteaduste ülikool
• Rootsi riikliku metsaprogrammi nõuandva kogu liige

Gert-Jan Nabuurs
• Euroopa metsaressursside professor, Wageningeni ülikool ja teadusfond, Madalmaad
• IPCC 4. hinnanguaruande ning Maakasutuse ja metsanduse heade tavade juhendmaterjali (Good Practice Guidance LULUCF) koordineeriv juhtautor ja 3. hinnanguaruanne ning Maakasutuse ja metsanduse eriaruande (Special Report LULUCF) juhtautor

Ralph E. H. Sims
• säästva energia professor ja energiauuringute keskuse direktor, Massey ülikool, Uus-Meremaa
• Ülemaailmse Keskkonnafondi (Global Environment Facility, GEF) teadusliku ja tehnilise nõuandekomitee (Scientific and Technical Advisory Panel, STAP) liige, Washington DC, USA
• IPCC 4. ja 5. hinnanguaruande ning taastuvenergia allikate eriaruande (Special Report on Renewables) koordineeriv juhtautor

Birger Solberg
• metsaökonoomika professor, Norra maaülikool
• IPCC 3. hinnanguaruande toimetaja ning Maakasutuse ja metsanduse eriaruande (Special Report on Land Use Change and Forestry) juhtautor

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare