Eesti metsadesse sigineb üha rohkem huntide ja koerte hübriide

 (36)
Eesti metsadesse sigineb üha rohkem huntide ja koerte hübriide
Poolas Kadzidlowo metsloomade pargis hundi ja koera paaritamisel saadud hübriid. Fotol on esimese põlvkonna hübriid, kelle vanemateks olid emane hunt ja isane poola spanjel. (Foto: Andrzej Krzywinski)

Kui taimede puhul võib hübridiseerumine kaasa tuua suurema saagikuse ning taimeteadlased näevad hübridiseerumises potentsiaalselt häid külgi, siis loomade hübridiseerumisest ei ole zooloogid kuigi vaimustunud. Sellel on mitmeid põhjusi.

Vahendab ERR Novaator

Hübriidid on isendid, kelle vanemad on pärit erinevatest liikidest. Hübriide on kahte tüüpi. Üheks näiteks on muulad – nad on viljatud ehk ei anna järglasi. Teist tüüpi on need, kes on paljunemisvõimelised, nende näiteks võib tuua kodu- ja metssea hübriidid, aga ka hundi ja koera järglased. Just neid viimaseid uurib Tartu ülikooli doktorant Liivi Plumer.

Kui sageli esineb Eesti hundipopulatsioonis hübridiseerumist, selle selgitab tõenäoliselt välja Liivi Plumeri tehtav mikrosatelliitlookuste analüüs. Kütitud loomade koeproovidest eraldatud DNAst paljundatakse sobivad lõigud, mis võimaldavad eristada hunte, koeri ning hübriide.

Üks põhjus, miks hübriidide teke zooloogidele ei meeldi, seisneb selles, et sigimisvõimeline hübriid võib tagasi ristuda – hübriidide tagasiristumise korral hundipopulatsiooni võivad sinna siseneda ka koera geenid.
Loe edasi ERR-ist

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare