Alice-Imedemaal-sündroom võib jääda kestma ka pärast LSD kasutamist

Lewis Carrolli vahva lasteraamat “Alice Imedemaal” saab tänavu 150 aastaseks. Kuid tänavu on ka ühe vähem tähistamisväärse Imedemaaga seotud nähtuse aastapäev: möödub 60 aastat tolle raamatu järgi nime saanud tervisehäire, nn Alice Imedemaal sündroomi (ingl AIWS; Alice in Wonderland syndrome) avastamisest.

Sündroom, millele 1955. aastal andis nime psühhiaater John Todd, kaasneb teadaolevalt mõnede migreenidega. Värske juhtumiuuring annab aga mõista, et peavalud pole ainsad AIWS-i põhjustajad, vahendab Live Science.

Uuring keskendus alkoholi, kanepi ja LSD (lüsergiinhappe dietüülamiidi) tarvitamise kogemusega 26-aastasele mehele, kes pöördus psühhiaatri poole ja väitis, et LSD mõju all tajub ta asju ja inimesi sageli ebaproportsionaalsetena — need on kas liiga suured või liiga väikesed, või paistavad asuvat kaugemal või lähemal kui tegelikult.

Taolised tajumoonutused on Alice’i Imedemaal sündroomi iseloomulikeks tunnusteks. Sündroomi nimetus tuleneb seigast, et Lewis Carrolli raamatus kogeb Alice Imedemaal rännates vägagi sarnaseid sümptomeid.

“Üks külg paneb su kasvama, teine külg paneb su kahanema,” rääkis vesipiipu popsiv Tõuk Alice’ile, pidades silmas seent, millel ta äsja oli istunud. Alice’i psühhedeelset reisi on mitmel põhjusel LSD mõjuga võrreldud, nii et võib-olla pole üllatav, et patsient droogi mõju all selliseid sümptomeid koges.

Hiljutise juhtumiaruande juures on kummaline hoopis tõik, et sümptomite kogemise ajal ei tarvitanud noormees enam LSD-d. Pärast ebameeldivat kogemust oli ta uimastite pruukimisest loobunud. Alice’i Imedemaal sündroomi sümptomid kestsid aga edasi.

Pole selge, miks AIWS püsima jäi. Patsient keeldus igasugusest ravist psühhotroopsete medikamentidega. Pärast umbes aasta möödumist tajumoonutused kadusid, kirjutasid uurijad.

AIWS ei pruugi aga sugugi alati olla seotud uimastitega. Mõnikord kaasneb see nn migreeniauradega, märkis Stanfordi ülikooli arstiteaduskonna neuroloog ja migreenispetsialist Sheena Aurora. Nähtus on suhteliselt haruldane — nägemistaju moonutusi ehk “aurasid” kogeb vaid 20 protsenti migreenipatsientidest ning nende patsientide osakaal, keda kimbutab AIWS, on veelgi väiksem.

Sündroomi paistab põhjustavat aju ülitundlikkus, märkis Aurora. Ülitundlikkus saab reeglina alguse aju tagumises piirkonnas asuvast nägemiskeskusest — kuklasagarast, kuid võib kergesti levida edasi täpselt täpselt kuklasagara ees paiknevatesse kiirusagaratesse.