Aafrika kuulsaim ja omanäolisim puuliik on seletamatul põhjusel hukkumas

 (12)

Aafrika kuulsaim ja omanäolisim puuliik on seletamatul põhjusel hukkumas
PA Archives.

Aafrika mandril, Madagaskaril ja Austraalias kasvav ahvileivapuu ehk baobab võib elada 2000-aastaseks, olles sellega pikaealisim õistaim. Kuid nagu värskest uurimusest selgub, on nende vastupidavate, kauakestvate puude kõige vanemad esindajad ühtäkki surema hakkanud.

Ahvileivapuu võib kasvata väga suureks. Tõsi, mitte niivõrd kõrgusesse (ka sinna), aga nende puude tüved on just jämeduselt tõeliselt võimsad – Lõuna-Aafrika vabariigis asuv puu nimega Sunlandi baobab oli näiteks 22 meetri kõrgune, ent selle ümbermõõt oli lausa 47 meetrit. Puutüvede keskel on sageli suured õõnsused, Sunlandi puus oli nii palju ruumi, et aastal 2003 avati õõnes baar.

Nüüd aga kavatses rahvusvaheline botaanikute töörühm, kes on puid aastast 2005 uurinud, vaadelda, kuidas käib Aafrika kõige suuremate ja vanemate ahvileivapuude käsi. Selleks koguti üle 60 puiduproovi just neilt kõige võimsamatelt ja vanematelt puudelt. Proove uuriti mass-spektromeetriga, et puude kasvamise ajalugu välja selgitada.

Aastaid puude kasvamist uurinud botaanikud ütlevad, et ahvileivapuu on põhimõtteliselt paljutüveline puu ehk selle hiiglaslik tüvi koosneb tegelikult mitmest ringikujuliselt asetsevast ja kokkukasvanud väiksemast tüvest. Seetõttu ei saa lihtsalt aastarõngaste lugemisega puu vanuse kohta täit tõde teada (on ka neid teadlasi, kes selles kasvuteoorias pigem kahtlevad, nagu näiteks Washington Postiga vestelnud ja selle uurimusega mitte seotud David Baum).

Seotud lood:

Teadusajakirjas Nature Plants ilmunud uurimuses avaldati puude kohta mitmeid huvitavaid uusi üksikasju, ent nende seas oli ka üks murettekitav fakt: leiti, et kuuest kõige suuremast puust viis ja 13 vanimast puust üheksa on viimase 12 aasta jooksul kas surnud või siis on nende vanimad tüveosad hävinud. Arvestades seda, et need puud elavad üldiselt väga kaua, ei saa nende praktiliselt üheaegne suremine olla kokkusattumus.

"See on tõeliselt šokeeriv ja dramaatiline - kogeda meie eluaja jooksul, et nii paljud mitme tuhande aasta vanused puud korraga hingusele lähevad," ütles Rumeenias asuva Babeș-Bolyai ülikooli teadlane Adrian Patrut, kes on töö kaasautor, The Guardianile.

Loe veel

Miks see nii on, teadlased öelda ei oska. Kõik vanimad puud kasvavad Lõuna-Aafrikas, ent mitte ühes piirkonnas, vaid suurel maa-alal, nii et põhjus ei saa olla lokaalne. Teateid vanade ahvileivapuude suremise kohta tulevat aga mujaltki, ka nende puude kohta, mida teadlased ei vaadelnud. Mingit seen- või kahjurtõbe puudel pole, mis tähendab, et põhjus on ilmselt kliimamuutuses.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare