Stephen Hawking usub, et on lahendanud mustade aukude infoparadoksi (kuidas info sealt lahkub)

 (110)

Stephen Hawking usub, et on lahendanud mustade aukude infoparadoksi (kuidas info sealt lahkub)
Foto: REUTERS

Stephen Hawkingi ja Malcolm Perry uus hüpotees lahendaks ühe vastuolu kvantmehaanika ja üldrelatiivsuse vahel.

Teisipäeval Rootsis Stockholmis kuninglikus tehnoloogiainstituudis KTH peetud loengul teatas Stephen Hawking, et võib olla leidnud lahenduse kuulsale informatsiooniparadoksile — füüsikuid juba üle neljakümne aasta nörritanud vastuolule kvantmehhaanika ja üldrelatiivsuse põhiste maailmamudelite vahel.

Informatsiooniparadoks johtub mustadest aukudest — täpsemalt sellest, mis saab musta auku langevate füüsiliste objektide kohta käivast informatsioonist.

Kvantmehaanilise mudeli kohaselt peaks informatsioon säilima, üldrelatiivsusteooria ütleb aga, et musta augu röögatu gravitatsioonijõu mõjul teave hoopis hävineb jäljetult.

Hawking on nüüd lagedale tulnud kolmanda võimalusega, mille kohaselt informatsioon ei jõuagi kunagi musta auku.

„Ma pakun, et informatsiooni ei talletata mitte musta augu sisemuses, nagu võiks arvata, vaid selle piiril, nn sündmushorisondil,“ ütles ta.

Sisuliselt väidab Hawking, et informatsioon musta auku tõmmatud osakeste kohta jääb sündmushorisondi pinnale püsima hologrammide kujul (ruumilise objekti tasapinnaliste järelkujutistena).

„Meie hüpoteesi kohaselt kujutavad supertranslatsioonid endast sisenevate osakeste hologramme,“ rääkis teadlane kuulajaskonnale. „Seega kannavad need kogu teavet, mis muidu oleks kadunud.“

Loe veel

Seotud lood:

Enamgi veel — too informatsioon võib mustade aukude tõmbeväljast põgeneda tänu Hawkingi kiirgusele — kontseptsioonile, mille kohaselt footonid võivad juhuslike kvantfluktuatsioonide toimel mõnikord mustast august eemalduda.

Ehkki nood footonid kannaksid informatsiooni sündmushorisondilt (ingl event horizon) minema, poleks sellest paraku mingit kasu. „Teave sisenenud osakeste kohta saadetakse tagasi, kuid kaootilisel ja kasutul kujul. See lahendab küll informatsiooniparadoksi, kuid igas võimalikus praktilises tähenduses on too teave siiski kadunud.“

Isegi kui informatsiooni ei tulistata rööpversumisse (mis Hawkingi sõnul on täiesti võimalik), oleks selle dešifreerimine umbes nagu andmete kättesaamine pöördumatult rikutud kõvakettalt.

Jah, muidugi leidub seal põhimõtteliselt mingisugust „informatsiooni“, kuid sellest teadmisest pole meile mingit kasu.

Hawkingi eilne loeng oli alles algus. Cambridge’i ülikooli rakendusmatemaatika ja teoreetilise füüsika professor ja Hawkingi kaasautor Malcolm Perry avaldab uue hüpoteesi kohta täna rohkem üksikasju. Teadlased kavatsevad oma avastusi kirjeldava uurimuse täismahus avaldada järgmisel kuul.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised