Lisaks sellele purustas elukutselt biokeemikust Whitson orbiidil olles veel nii mõnegi teise rekordi, nagu kirjutab Phys.org: ta on ka kõige kauem kosmoses viibinud naine, vanim kosmoses käinud naine (57) ja kogenuim avakosmoses käinud naine (kokku on ta nüüdseks väljunud avakosmosesse kümme korda).

Whitson saabus ISS-i pardalt koos ühe ameerika astronaudi ja vene kosmonaudiga ning ta kanti kapslist viimasena välja, misjärel anti naisele kohe ette tumedad päikeseprillid. Seejärel kontrolliti Whitsoni pulssi, ulatati talle lillekimp ja lausuti tervitussõnad.

Whitsoniga koos tulid Maale tagasi kosmonaut Fjodor Jurtšikin, kes on nüüdseks kokku viie missiooni vältel viibinud kosmoses 673 päeva. NASA astronaut Jack Fischer oli kosmoses 136 päeva, mehed lendasid kosmosejaama tänavu aprillis. Kõik kolm hoidsid pildistamise ajaks käest kinni, misjärel kanti nad ükshaaval oma toolidega meditsiinitelki.

Whitson, Jurtšikin ja Fischer. Taamal Sojuzi kapsel, millega ISS-i pardalt Maale tuldi.
Kokku kosmoses veedetud päevade üldedetabelis on Jurtšikin nüüd seitsmendal ja Whitson kaheksandal kohal. Kõige kauem on erinevate missioonide peale kokku kosmoses veetnud venelane Gennadi Padalka, kelle viis käiku nii omaaegse MIR-i kui ka ISS-i pardale annavad kokku liidetuna 879 päeva. Kõige kauem on järjest kosmoses olnud kosmonaut Valeri Poljakov, kes viibis MIR-i pardal 1994. aasta jaanuarist kuni 1995. aasta märtsini, kokku 437 päeva.

Praegu on kosmosejaamas kolm meest: ameeriklasest komandör Randy Bresnik, venelane Sergei Rjazanski ja itaallane Paolo Nespoli, kes on kõik ISS-i pardal viibinud 38 päeva. 12. septembril liitub nendega järgmine kolmeliikmeline meeskond.