Kosmiline kiirgus kujutab endast üht suuremat ohtu astronautide tervisele pikkadel lendudel nagu nt kavandatavatel Marsi-ekspeditsioonidel või Kuu inimasustamisel. Üks 2013. aastast pärinev uurimus annab mõista, et tagasiteel Marsilt puutuksid astronaudid üheainsa lennu vältel kokku suurema kiirguskogusega kui inimese organism terve elu jooksul taluda suudab.

Praegu lühikeste lendude juures kasutatavad rasked alumiiniumist kiirguskilbid on pikkadel lendudel rakendamiseks liiga kulukas lahendus. Selleks, et Kuule või Marsile pikemaks ajaks pidama jääda, peame kasutama kosmoses leiduvaid materjale, märkis Kesk-Florida ülikooli uurija Daniel Britt.

„Mis tahes sillapead, baasi või kolooniat kavandades tuleb alati arvestada sellega, et lõpuks valmistatakse kõik vajaminev Maast eemal,“ rõhutas Michigani tehnikakõrgkooli teadlane Paul van Susante.

Probleemile võiksid lahenduseks kujuneda asteroidid, arvab Britt. Savi sisaldavates asteroidides leidub palju vesinikku, mis pakub ülitõhusat kaitset prootonite ja kosmilise kiirguse eest. Britt avastas koos kolleegi Leos Pohliga, et asteroidisavi peatab praegu enamikus kilpides kasutatavast alumiiniumist kuni kümme protsenti tõhusamalt kõrge energiatasemega laetud osakesi, mida kiirgavad Päike ja muud taevakehad.

Seda, kuidas täpselt savi asteroidide sisemusest kätte saada, ei oska praegu aga veel keegi öelda. „Nullgravitatsiooni tingimustes praktilise kaevandamise tarbeks pole seni olemas ühtegi masinat,“ nentis van Susante.

Mõned võimalused asteroididest savi kaevandamiseks on siiski olemas. Näiteks pole asteroidisavi magnetiline, mistõttu peaks olema võimalik seda muust materjalist eraldada võimsate magnetite abil.
„Mis tahes ülesannete täitmine kosmose pole lihtne, kuid jätkamiseks on mitu võimalust,“ usub Britt.

Allikas: Advances in Space Research.