Päikesesüsteem on üllatavalt vesine koht: vee jälgi on leitud kaugelt rohkemates paikades kui Maa

 (5)

Päikesesüsteem on üllatavalt vesine koht: vee jälgi on leitud kaugelt rohkemates paikades kui Maa
Illustratiivse tähendusega pilt suurest veekogust. (Foto: Wikimedia Commons / Muns)

Jupiteri kuu Europa jääkaane all võib loksuda kuni saja kilomeetri sügavune ookean. Päikese­süsteemis on juba 12 taevakehalt leitud vee jälgi. See tähendab, et Maa-välise elu leidmise lootused muutuvad üha suuremaks.

Jupiteri kuud Europa katab pragu­line koorik, mis koosneb kilomeetrite paksustest jää­kilpidest. Jää temperatuur on tõeliselt jäine: –220 Celsiuse kraadi. Näib, nagu oleks see vaenulik jäämaailm viimane koht, kust otsida elus­olendeid, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Ometi on lood hoopis vastupidi. Nagu öeldud, jooksevad kuu pealispinnas praod. Siit-sealt purskub neist aeg-ajalt välja veefontääne, mis ulatuvad kuni 200 kilomeetri kõrgusele kosmosesse. Sealt sajab pihustunud ning jäätunud vesi tagasi Europa pinnale.

Veefontäänid avastati Hubble’i kosmoseteleskoobi abil, millega Jupiteri väikest kaaslast 15 kuu jooksul jälgiti.

Veefontäänide olemasolu lisab tuge arva­musele, et Europa jääkihi all loksub vede­la vee ookean. See ookean võib sisaldada kaks-kolm korda rohkem vett kui leidub Maal.

Europa pole aga sugugi ainus Päikesesüsteemi taevakeha, millelt on viimasel ajal leitud märke vee või lausa pinnaaluste ookea­nide olemasolust. Kus aga on olemas vedel vesi, seal võib tärgata ka elu.

USA kosmoseorganisatsioon NASA lähtub Maa-välise elu otsinguil loosungist „Järgi vett!“. Maakeralt on bioloogid elu leidnud kõikjalt, kus esineb vett. Astronoomid loodavad, et sama kehtib ka teiste taevakehade kohta.

Loe veel

Seotud lood:

Vesi püsib vedelana just säärases temperatuurivahemikus, mis meie seniste teadmiste kohaselt sobib elusorganismidele kõige paremini. Teadagi on vesi ka suurepärane lahusti, mis aitab toitainetel rakkudeni
jõuda.

Koos mineraalainete ja sooladega moodus­tab vesi elu jaoks täiusliku kesk­konna, eriti kui sellega liitub väline energiaallikas sooja päikesepaiste või planeedi sise­mise soojusena.

Mehitamata kosmoseaparaatide ning teleskoopide abil sooritatud vaatlused on alates 1990. aastaist kiiresti täiendanud nende Päikesesüsteemi taevakehade nimekirja, millel võib leiduda vedelat vett.

Praegu sisaldab see nimistu 12 planeeti, kääbus­planeeti ja kuud – kõik väga erinevad nii suuruse kui ka asukoha poolest. Astronoomide lootused on kõige suuremad seoses Jupiteri kuudega Ganymedes ja Europa ning Saturni kaaslasega Enceladus.

See on aga mõneti paradoksaalne, sest Jupiter ja Saturn ning seega ka nende kuud paiknevad iseenesest lootusetult kaugel Päikese­süsteemi nn elamiskõlblikust tsoonist, kus Päikese soojus ei lase veel jäätuda, kuid ei aurusta seda ka kohe ära.

Millised Päikesesüsteemi taevakehad peidavad oma kooriku all terveid ookeane, sellest loe aprilli Imelisest Teadusest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised