Eelmisel kolmapäeval avalikustatud plaan on vajalik, et viia NASA tegevus kooskõlla president Trumpi eelmise aasta detsembris koostatud Space Policy Directive-1-ga. Direktiiv nõudis NASAlt, et mehitatud missioon jõuaks esimesel võimalusel uuesti Kuule ning nõudis ka Marsile minekut.

Nii ongi NASA uutes plaanides mehitatud lend Kuule, pikaajalised mehitatud missioonid Kuul ja selle ümbruses ning ka astronautide Marsile saatmine. Lisaks sellele on kavas erafirmade ja teiste kosmoseagentuuride veelgi suurem kaasamine, et suuri plaane täide viia. Kuidas kõiki eelnimetatud eesmärke ka teiste abil saavutada, on ka NASA jaoks veel üks suur küsimärk, kuid teadlased loodavad probleemidele käigupealt lahenduse leida.

Plaanid tunduvad olevat paika pandud varuga - spetsialistide hinnangul on aega piisavalt ning tähtajad on ka paindlikud ning vajadusel nihutatavad. Näiteks plaanitakse 20 aasta pärast toimuva mehitatud Marsi missiooni jaoks tarvilikud andmed koguda 2020. aastate alguses Marsile lendava sondi abil. Sond kogub Marsi pinnasest näidised, mis on mehitatud missiooni planeerimiseks hädavajalikud.

Samuti loodab NASA, et 2020. aastaks madalale Maa orbiidile jõudvad CubeSat satelliidid aitavad paremini mõista, kuidas kaupasid ja inimesi kosmosesse transportida. Neid andmeid loodetakse kasutada juba 2022. aasta missioonide tarbeks.

Tõenäoliselt ei suuda NASA teadlased hetkel paika pandud plaanidest kinni pidada, kuid suured plaanid võimaldavad teadlastel kosmosereiside ja päikesesüsteemi inimasustamist paremini tundma õppida.