Täiendavaid küsimusi tekitavad ka pidevalt sadade kilomeetrite kõrgusel Marsi kohal hõljuvad tolmuosakesed, kirjutab ERR Novaator.

Sarnaselt Maal nähtavate virmalistega tekivad Marsi virmalised Päikese poolt ilmaruumi paisatud laetud osakeste toel. Suurel kiirusel liikuvad elektronid ja ioonid põrkuvad atmosfääri moodustavate molekulidega, mis kiirgavad omakorda lisaenergiast vabanemiseks erinevat värvi valgust.

Maal on virmalised enamasti nähtavad vaid polaaraladel tänu Maa magnetvälja tõttu, mis laetud osakeste teekonda muudavad. Marsil puudub aga tervet planeeti hõlmav tugev magnetväli. Nii suundub valdav enamik osakesi tavaliselt lõunapoolkera poole, mille magnetväli on tugevam.

Marsil jõulude ajal ultraviolettvalguse spektriosas nähtud virmalised ilmusid aga põhjapoolkera taevasse. Laetud osakeste tõttu vallandunud valgust nähti madalamatel laiuskraadidel kui tavaks. Samuti polnud nende intensiivsus ja paiknemine seekord seotud regioonide magnetvälja tugevusega. Kahvatuid virmalisi võis näha üle kogu põhjapoolkera.

Virmaliste ilmnemise ajal registreeriti Marsi atmosfääri alaosas tugevat elektronide voogu, mis viitab Päikese rollile. Täpne nähtusi siduv mehhanism jääb hetkel selgusetuks, kuid vaatlused annavad mõista, et planeediteadlastel on Marsi magnetvälja kohta veel mõndagi õppida.

Maven on samas märganud ka 150-500 kilomeetri kõrgusel laiuvat hõredat tolmupilve. Tähelepaneku tegemiseks kasutati elektronide tiheduse mõõtmiseks kasutatavat instrumenti. Tehiskaaslast tabavad tolmuosakesed tekitavad väikesi plasmapilvi.

Vaatluste kohaselt leidub tolmu reeglina rohkem planeedi päikesepoolsel küljel. Tolmupilve olemasolule ei suuda selle kõrguse tõttu seni käibel olevad Marsi atmosfääri kirjeldavad mudelid rahuldavat seletust pakkuda.

Tõenäoliselt ei tekitanud seda ka hiljuti planeedis lähedalt möödunud komeet Siding Springs, kuna sündmus ei muutnud pilve tihedust. Samas ei välista see NASA teadlaste sõnul mõne planeeti varasemalt külastanud komeedi mõju. Alternatiivselt võib Marsi-lähedast ilmaruumi tolmuga täiendada selle kaaslased Phobos ja Deimos.

Tolmupilv võib olla seotud ka kolm aastat varem amatöörastronoomide poolt Marsi lõunapoolkeral nähtud 200-250 kõrguse tihedama tolmusambaga.

Vahetulemusi esitleti USAs Texases toimunud Kuu ja planeediteaduse konverentsil.