Mida teeb pikalt kosmoses viibimine inimkehaga? NASA uuris kaksikutest astronaute ja selgitas välja

USA astronaut Scott Kelly veetis aasta rahvusvahelise kosmosejaama pardal, tema identne kaksik Mark Kelly oli aga samal ajal Maal. NASA suurejoonelise projekti raames jälgisid kümme uurimistiimi muutusi kahe mehe organismis, et teada saada, mis juhtub inimesega, kui ta aasta kosmoses elab.

NASA valmistub selleks, et inimene pikemaks ajaks kosmosesse lennutada. Üheks eesmärgiks on mehitatud lend Marsile, arvestatakse, et selle missiooni pikkus on umbes kolm aastat.

Kui Maa orbiidil tiirleva rahvusvahelise kosmosejaamas veedetakse reeglina pool aastat korraga, siis Mark ja Scott Kelly kaksikuteuuring, milles üks vend oli aasta kosmoses ja teine Maal, ongi samm edasi pikaajalisema kosmoses viibimise mõjude uurimises. NASA tutvustas hiljuti uuringu esialgseid tulemusi.

Kaksikute projekt sai alguse 2015. aastal, kui Kellyd läbisid põhjaliku terviseuuringu enne ühe venna kosmosesse sõitu. 2016. aasta märtsist 2017. aasta märtsini veetis Scott Kelly aasta rahvusvahelises kosmosejaamas. Ja nüüd on teadlased pea aasta taas vendasid võrreldes erinevaid uuringu teinud ja neid tulemusi analüüsinud.

Mis juhtus Scott Kellyga psühholoogiliselt ja füsioloogiliselt, kui ta kosmoses viibis ning kuidas on ta tervis võrreldes Maale jäänud venna omaga? Teadlased järeldasid, et kosmoselendu võib seostada muu hulgas hapnikupuudusest põhjustatud stressiga, põletike tekkimisega ja toitainete muutustega organismis, mis mõjutavad inimese geene.

Üks huvitav aspekt, mis teadlased avastasid, olid see, et Scott Kelly telomeerid ehk kromosoomide otstes paiknevad osad, mis inimese vananedes lühenevad, kasvasid kosmoses olles hoopis pikemaks. Tõsi küll, paar päeva pärast Maale naasmist olid need taas lühemad.

Mis juhtus Scott Kelly organismiga aga siis, kui ta oli Maal tagasi? Jällegi, võrreldes tema kaksikvennaga. Pärast Maale naasmist hakkas ta keha gravitatsiooniga taas harjuma. Teadlaste sõnul taandusid enamus Scottis toimunud bioloogilised muutused ja organism oli peagi samas seisus kui enne kosmosesse minekut.

93% tema geenidest muutusid pärast naasmist taas endiseks. Ülejäänud 7% viitavad aga sellele, et muutused võivad mõjutada pikemaajaliselt tema immuunsüsteemi, luustikku, keha hapniku omandamist jne.

Need on NASA esialgsed uuringu tulemused, kuid teadlasterühmadel on kindlasti veel materjali, mida kahe kaksikvenna tervist võrreldes läbi analüüsida.

Millalgi veel selle aasta sees lubab komsoseagentuur põhjalikku raportit sellest, kuidas ikkagi Scott Kelly keha pikemat kosmosereisi talus, sellest taastus ja mida kogu projektist tuleviku tarbeks õpitud on.