Mida teeb kosmoses "ülisalajane" ja "sõjaline" imelennuk X-37?

 (43)

Kosmoselennuk X-37 tuli mai alguses mõneks ajaks Maa peale hooldusse.
Kosmoselennuk X-37 tuli mai alguses mõneks ajaks Maa peale hooldusse.Foto: AFP/SCANPIX

X-37 on neli korda käinud kosmoses pikkadel orbitaallendudel, ametlikel andmetel teaduseksperimente tegemas.

Ülisalajane ja sõjaline on kaks sõna, millest vandenõuteoreetikud kohe leili lähevad. „Mida teeb kosmoselennuk X-37 kosmoses?” on meedia küsinud juba üle kuue aasta, kuid pole saanud piisavaid vastuseid. Selle aja jooksul on Boeing X-37 neli korda käinud kosmoses pikkadel orbitaallendudel.

Vene meedia on veendunud, et neil on vastus olemas. „Pentagon valmistub tähesõdadeks,” kirjutab Nezavisimaja Gazeta. „Salajane süstik-luuraja X-37 saab kosmosejaama astronautide kiirabiks, kui nad peaksid kiiret evakueerimist vajama,” spekuleerib life.ru. Kuulujutud kuulujuttudeks – seda, mida X-37 kosmoses teeb, võib öelda ainult programmi juhtiv kaitseuuringute agentuur DARPA. Nemad vaikivad aga meelega.

USA õhujõudude ametlik teade kinnitab, et X-37 on eksperimentaalne programm, mille eesmärk on demonstreerida tehnoloogiaid usaldusväärseks ja korduvkasutatavaks mehitamata kosmosekatsetuste platvormiks, mida USA õhujõud võiksid kasutada. Peamised eesmärgid on korduvkasutatava kosmoselaeva tehnoloogia arendamine ja teaduseksperimendid, mida saaks kohe orbiidilt tagasi tuua. Luuretööst ja sõjategevusest pole juttu.

X-37 ületas mais lõppenud 717 päeva ja 20 tunni pikkuse missiooniga kosmoselennukite orbiidil viibimise rekordi.
Seotud lood:

Lääne meedias on mõjule jäänud neli oletust. 2010. aastal arvati, et tegemist on korduvkasutatava luuresatelliidiga, mida saaks kasutada ka kosmoserelvana. 2012. aastal räägiti, et sellega luurati Hiina kosmosejaama Tiangong-1 järele. 2014. aastal oletati, et katsetati luuresensoreid nii radiatsiooni kui ka muude orbiidil varitsevate ohtude vastu. Mullu aga arvas International Business Times, et X-37-ga katsetatakse elektromagnetilist mikrolaineajamit EmDrive.

Loe veel

Boeing teatas, et nemad on EmDrive’i arendamisest loobunud, USA õhujõud lisasid, et Aerojet Rocketdyne’i tellimusel katsetati hoopis Halli efekti ajamit, sisuliselt EmDrive’i konkurenti. Samuti tehti üks NASA materjaliteaduse eksperiment.

Kindel on see, et X-37 ületas mais lõppenud 717 päeva ja 20 tunni pikkuse missiooniga kosmoselennukite orbiidil viibimise rekordi. Kokku on DARPA (ja USA õhujõudude) käsutuses kaks väikest kosmoselennukit X-37B, mõlemad on kordamööda kaks korda orbiidil käinud. Viies start on kavas millalgi sel aastal.

Graafika: Graphic News

Varjatud sõjasaladus

Imelennuki arendustöö algus ulatub paarikümne aasta taha. 1998. aastal tegi NASA esimese lennu Boeingu toodetud prototüübiga X-40A, mis oli arendatava X-37 väiksem versioon, heites selle lendu helikopterilt UH-60 Black Hawk.

X-37A programm algatati ametlikult aasta hiljem (esialgu NASA juhtimisel) kavatsusega viia lennuk orbiidile kosmosesüstikute lastiruumis. 2004. aastal võttis DARPA arendustöö üle ja sellest alates on programmi varjanud sõjasaladus.

Boeing on Pentagonile ehitanud kaks kosmoselennukit X-37B. Aastatel 2005–2006 katsetati seda imelennukit ka Californias Edwardsi õhuväebaasis Scaled Compositesi valmistatud kandelennuki White Knight alt teele saadetuna.

Lendstardi katsed ilmselt soovitud tulemusi ei andnud, sest kõik neli tegelikku kosmosestarti (2010, 2011, 2012 ja 2015) on tehtud kanderaketiga Atlas V. Maandutud on kas Vandenbergi õhuväebaasi või viimati tänavu mais Floridas asuvasse Kennedy kosmosekeskusesse.

Konkurendid tegutsevad

Eraettevõtjad Jeff Bezos (Blue Origin) ja Elon Musk (SpaceX) võivad oma korduvkasutatavate kanderakettidega New Shepard ja Falcon 9 siiski omavahel edasi võistelda, sest kuigi X-37 on korduvkasutatav, pole seda selle kanderakett.

Blue Origin on oma korduvkasutatavat kosmoseraketti New Shepard katsetanud juba viis korda, kuigi see jõuab napilt kosmose piirist kõrgemale suborbitaalsetele lendudele. 2018. aastal kavatsetakse jõuda mehitatud lennuni, edaspidi peaks aga valmima kosmosealus New Glenn, mis jaksaks ka orbiidile jõuda – puudub ainult NASA tellimus. Kuid tegemist ei ole kosmoselennukitega.

SpaceX on seni arendanud oma kosmoselaevu Dragon, mis 2012. aastast on toimetanud varustust rahvusvahelisse kosmosejaama, ja Red Dragon, mis võiks pärast 2018. aastat juba Marsi poole startida. Mehitatud kosmoselende rahvusvahelisse kosmosejaama alustatakse NASA tellimusel 2018. aasta mais. Ka nende programmi kosmoselennukid otseselt ei kuulu.

DARPA vaatab kaugemale

DARPA on aga juba mitu aastat plaaninud arendada järgmise põlvkonna kosmoselennukit XS-1, mis oleks võimeline lendama orbiidile ja tagasi kasvõi iga 24 tunni tagant kümnekordse helikiirusega ja kuni 1800-kilogrammise lastiga. Kui see kasutaks korduvkasutatavat kanderaketti, oleks iga stardi maksumus viis miljonit dollarit.

2014. aastal kutsuti selles programmis osalema Boeing koos Blue Originiga, Masten Space Systems koos XCOR Aerospace’iga ja Northrop Grumman koos Virgin Galacticuga.

Esimese XS-1 kosmoselennuki Phantom Express ehitab Boeing.

Tänavu 24. mail otsustati lõpuks, et esimese XS-1 kosmoselennuki hüüdnimega Phantom Express ehitab Boeing. AR-22 mootorid valmistab sellele aga Aerojet Rocketdyne. Esimene start peaks toimuma 2020. aastal.

Ilmselt võidi selle ettevõtte mootoriideid katsetada ka viimasel X-37 missioonil. Kuid EmDrive või Halli süsteemi ajamid vaataksid liiga kaugele tulevikku isegi XS-1 jaoks. Blue Originist projektis enam juttu ei ole ja nagu näha, ei osalenud SpaceX isegi sellel konkursil.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised