Lätlaste satelliidist ja Irbene metsa peidetud tõelisest astronoomide pärlist

 (5)

Lätlaste satelliidist ja Irbene metsa peidetud tõelisest astronoomide pärlist
Venta-1 kauaoodatud start sai lõpuks ometi 23. juunil teoks. Foto: Ventspilsi ülikooli kolledž

Jaaniööks India kanderaketiga orbiidile jõudnud 30 nanosatelliidi seas olid nii Soome tudengisatelliit Aalto-1 kui Läti tudengisatelliit Venta-1. Seekord väärib lähemat käsitlust lõunanaabrite satelliit, samuti nende tõeline aare - Irbene raadioteleskoop.

Vahendab Eesti kosmoseveeb

Lätlased on pidanud oma esimese tudengisatelliidi Venta-1 starti tõesti kaua ootama. Venta-1 oli täiesti valmis lendama India kanderaketi pardal kosmosesse juba aasta eest, aga ebasoodsa paigutuse ning üleslennutatavate satelliitide suure arvu tõttu sellest plaanist loobuti. Nimelt näitasid arvutused, et kokkupõrkeoht teiste nanosatelliitidega on liialt suur.

Venta-1 valmis Ventspilsi Ülikooli kolledžis koostöös Bremeni ülikooliga, projektis osalesid ka Läti Ülikool ja Riia Tehnikaülikool. Satelliidi esimene versioon massiga 7,5 kg valmis juba aastal 2011. Pärast otsuse vastuvõtmist, et Venta-1 lennutatakse üles koos Itaalia satelliidiga Max Valier ning need eralduvad üksteisest alles kosmoses, disainiti Venta-1 ümber ning muudeti umbes 2,5 kg võrra kergemaks.

Seotud lood:

Venta 1 pardal on tähtsaim laadung automaatne identifikatsioonisüsteem (Automatic Identification System – AIS), LuxSpace’i esimese generatsiooni SATAIS. Samuti on pardal madala resolutsiooniga kaamera Maa jälgmiseks. Kosmoses asuva AIS süsteemi abil on võimalik jälgida laevade liikumist hoopis laiemal alal kui siis, kui kasutada tavalist jälgmissüsteemi, mis paikneb rannikul ning mille toimimispiirkond ulatub vaid 20-40 km raadiusse.

Loe veel

Satelliidi signaalid püütakse kinni Ventspilsi ülikooli kolledžis asuvas juhtimiskeskuses ning Ventspilsi rahvusvahelises raadioastronoomia keskuses. Raadioamatööride jaoks on toodud ära ka Venta-1 sagedused: 437.325 MHz (GMSK modulatsioon, 9600 bps).

Venstspilsi kolledžis on oma maajaam

1990. aastate teisel poolel asutatud Ventspilsi Kolledžis saab õppida ärijuhtimise ja tõlkimise kõrval ka arvutiteadust ja elektroonikat ning koolis tegutseb samuti rahvusvaheline raadioastronoomide keskus. Oma raadioteleskoop, mis on umbes pooletunnise sõidu kaugusel Irbene metsades, on tekitanud Ventspilsi Kolledžis tudengite ja õppejõudude seas tõsise kosmosehuvi.

2006. aastal alustati oma satelliidi ehitust ning umbes samal ajal, kui sai valmis ESTCube-1, valmis seal ka esimene Läti kuupsatelliit Venta-1, milles lõid kaasa ka Riia ja Bremeni ülikoolid, Ventsipilsi tehnoloogiapark, Saksa kosmosetehnoloogiafirma OHB Systems ning Riia Tehnikaülikool.

Algselt oli Venta-1 start plaanitud juba 2009. aastasse, kuid majanduslanguse tõttu tabasid kärped ka Läti kosmosevaldkonna kulutusi. Seejärel pidi satelliit üles lennutatama 2012. aastal, kuid kanderaketi start nurjus ja satelliit jäi maa peale. Ventspilsi Kolledžis on sisustatud korralik satelliidilabor, kus tudengid saavad endale kuupsatelliitide ehituse põhjalikult selgeks teha, samuti saavad nad viia töötavate satelliidimudelite peal läbi eksperimente. Kolledži katusekorrusel aga tegutseb korralikult varustatud maajaam, katusele on paigutatud antenn, mis võimaldab kinni püüda piirkonnast üle lendavate satelliitide signaali. Näiteks Soome esimese tudengisatelliidi jälgimiseks on valminud maajaamas juba spetsiaalne umbes meetrise läbimõõduga paraboolantenn.

Irbene raadioteleskoop - lätlaste peidetud pärl

Ventspilsi lähedal asuva Irbene raadioteleskoobi ehitas 1970. aastatel luure-eesmärgil Nõukogude Liidu sõjavägi. 32-meetrise läbimõõduga paraboolantenn pandi püsti Läänemere kaldal, võimalikult lähedal Rootsile, Taanile, Hollandile jt lääneriikidele. Tegemist oli kuni Nõukogude vägede lahkumiseni ülisalajase keskusega. Samas suure keskusega, Ventspilsist umbes 50 km kaugusele paksu männimetsa sisse rajati tol ajal suisa 5-kordsete paneelmajadega väikene linn, oma kooli, kaupluse ja lasteaiaga. Ainuüksi tõlke oli 600, kes ööpäev läbi võõrast raadiosidet pealt kuulasid.

Kompleksi kuulub ka väiksem, suurest antennist umbes 1,5 kilomeetri kaugusel asuv 16-meetrine paraboolantenn. Mõlemaid antenne ühendas omavahel maa-alune käik. Vene sõjaväe lahkumise järel muutus elamurajoon tõeliseks mahajäetud kummituslinnaks, rikutud aparatuuriga raadioteleskoobi võttis aga üle Läti Teaduste Akadeemia. 1998. aastal tehti uuendatud teleskoobiga esimesed vaatlused. Alates 2004. aastast kuulub Ventspilsi Rahvusvaheline Raadioastronoomia Keskus Ventspilsi Kolledži juurde.

Viimaste aastatel on keskust hoolega renoveeritud, muuhulgas tõsteti 60 tonni kaaluv parabool 25-meetrise torni otsast alla, 20 000 detaili kas taastati või vahetati välja ning parabool värviti üle. Väiksem parabool aga oli nii kehvas seisus, et see vahetati tervenisti välja. Tööd lõppesid 2015. aasta sügisel.

Päikese raadiouuringud

Ventspilsist umbes 50 km kaugusel asuv Irbene raadioteleskoop on Baltikumi ja Põhja-Euroopa suurim ning maailmas kaheksandal kohal. 360 kraadi pöörav raadioteleskoop töötab sentimeeterlainealas ning on ühendatud Ventspilsis asuva raadioastronoomia keskusega valguskaabli abil. Tänu sellele saab teleskoopi liigutada ka kaugjuhtimise teel.

Keskuse eesmärgiks on uurida raadiolainete looduslikke ja tehislikke allikaid, et koguda andmeid uurimisprogrammide raames, mis puudutavad raadioastronoomiat, astrofüüsikat, avakosmost, geofüüsikat, geodünaamika jt valdkondi. Võrreldes Siberis asuva raadioteleskoobiga (SSRT), mis töötab 5,2 cm lainepikkusega, ning Nobeyama raadioheliograafiga (NoRH), mis töötab 1,76 cm ja 0,88 cm lainepikkustel, on Irbene raadioteleskoobil geograafiline eelis – see on neist kõige läänepoolsem. Töötades lainepikkustel 3,2-4,7 cm (6,35-9,35 GHz) ja pakkudes 360-kraadist liikuvust, saab Irbene raadioteleskoobi abil täita eelnimetatud kahe teleskoobi augud Päikese uurimises. Ehk teisisõnu – kui Jaapanisse saabub öö, saab Irbene teleskoop võtta Päikese jälgmise üle).

NB! VIRAC’i raadioteleskoopi ( korraldatakse ekskursioone kõigile asjast huvitatuile, kuid enne minekut tuleb asi üle täpsustada – kuna ruumide sisemised renoveerimistööd on jätkunud peale teleskoobi remondi lõppemist.


Venta-1 funktsionaalne kirjeldus

OBDH (The satellite Onboard data Handling System) – kaks peamist pardaarvutit, mis koguvad andmeid kõigilt teistelt allsüsteemidelt, ladustades ning saates infot telemeetria- ja kaugjuhtimise süsteemile (TMTC, Telemetry and Telecommanding system) ning täites kõik peamised ülesanded, nagu antenni positsioneerimine.

• ASC (The Attitude Control System) – joondab satelliidi Päikese suunas ning hoiab selle pöörlevana ümber Päikesele suunatud telje

• TS (The Thermal Subsystem) on passiivne, mõõtes lihtsalt temperatuuri.

• EPS (The Electrical Power System) laeb akusid ning jagab energiat teistele allsüsteemidele.

• The AIS-süsteem sisaldab he AIS vastuvõtjaid, mis võtavad vastu, demoduleerivad ja dekodeerivad laevade signaale. AIS-andmete allalaadimiseks on pardal S-laineala saatja.

Allikas: Ventspilsi ülikooli kolledž

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised