Kui palju elukõlbulikke planeete üldse leitud on?

 (24)

Kui palju elukõlbulikke planeete üldse leitud on?
Proxima b. (Foto: Wikimedia Commons / Ph03nix1986)

Praeguseks on astronoomid leidnud 44 planeeti, millel on elusorganismide tekkeks sobivad suurus ja kaugus oma tähest. Neist 15 on Maa-suurused, 29 aga märksa suuremad.

Null - just täpselt nii palju teistes tähe­süsteemides asuvaid planeete tundsid teadlased 30 aastat tagasi. Nüüd sisaldab planeediregister üle 3500 planeedi, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Sellega siiski ei lõpe võõraste planeetide otsingud. Mitu uut teleskoopi valmistuvad kulisside taga oma etteasteks. Hiiglaslike peeglite ja uudse aparatuuriga hakkavad need võõrastest maailmadest elu otsima.

Konarlikud mäed kõrguvad pimedal tühjal maastikul. Kuigi on keskpäev, valitseb väljas peaaegu kottpimedus, sest planeet tiirleb ümber punase kääbustähe, mis kiirgab vaid kaks protsenti sellest valgusest, milles meie iga päev Maa peal kümbleme. Selline võib välja näha tüüpiline päev planeedil Proxima b.

Astronoomidele andis selle sünge taevakeha mullune avastamine aga mitu põhjust rõõmustada. Proxima b on nimelt kiviplaneet, mis tiirleb ümber oma tähe nn elukõlblikus tsoonis.

Selliseid planeete pole leitud just palju. Teiseks muudab Proxima b tähelepanuväärseks asjaolu, et see kuulub Päikese lähima naabertähe – 4,2 valgusaasta kauguse särava Proxima Centauri – süsteemi.

Seotud lood:

Kaudsed andmed esimese eksoplaneedi kohta saadi 1988. aastal. Tänavu jaanuari seisuga oli nende arv kasvanud 3557 planeedini. Uusi avastusi tuleb üha juurde, eriti tänu kosmoseteleskoobile Kepler, mis on alates orbiidile lennutamisest 2009. aastal leidnud juba 2300 eksoplaneeti.

Loe veel

Ent tõeline planeedisadu peaks lahti minema eelolevail aastail, mil tööd alustab terve rida uusi võimsaid teleskoope eesotsas CHEOPSiga.

Need uued uurimisriistad peaksid meid võõrastele maailmadele märksa lähemale viima, nende abil saab esmakordselt uurida kaugete planeetide koostist ja atmosfääre. Samuti peaksime nägema esimesi fotosid eksoplaneetidest ning – kes teab? – leidma ka tõendeid elust.

Kas kaugetest tähesüsteemidest võidakse leida ka mõni vee- ja hapnikurohke planeet, mida saaks nimetada Maa teisikuks, sellest loe lähemalt veebruarikuu Imelisest Teadusest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised