Kauge külaline: Päikesesüsteemi saabus tähtede vahelt mõistatuslik taevakeha

 (67)

Kauge külaline: Päikesesüsteemi saabus tähtede vahelt mõistatuslik taevakeha
space.com/caltech

Seni on Maalt vaadeldud asteroidid ja komeedid olnud teadaolevalt pärit siitsamast Päikesesüsteemist. Kuid hiljuti märkasid astronoomid objekti, mis on ilmselt pärit kusagilt märksa kaugemalt. Hetkel tekitab see taevavaatlejate seas elavat arutelu.

Esialgsete vaatluste ja taevakeha liikumiskiiruse põhjal arvati, et tegu on komeediga, mis mõnest teisest tähesüsteemist siiapoole paisatud on. Tavaliselt tekivad komeedid meie oma Päikesesüsteemi äärealadel - pikaperioodilised Öpiku-Oorti pilves ja lühemaperioodilised teisel pool Neptuuni asuvas Kuiperi vöös.

ScienceAlert annab teada, et esimesed uue objektiga seotud vaatlused tehti 18. oktoobril Hawaiil Pan-STARRS 1 teleskoobiga rahvusvahelise astronoomialiidu väikeplaneetide keskuse poolt. Taevakeha orbiidi järgi oletasid teadlased siis, et tegu on komeediga, millesarnast pole kunagi varem nähtud.

"Kui edasised vaatlused orbiidi ebatavalisust kinnitavad, võib see olla esimene kinnitatud tähtedevaheline komeet;" ütles Gareth Williams väikeplaneetide keskusest pärast esmavaatlusi.

Uue taevakeha orbiit on hüperboolne ning see liigub nii kiiresti, et Päike ei suuda seda oma gravitatsiooniga endasse tõmmata.

Loe veel

Seotud lood:

Astronoomid andsid - olles esialgu veendunud, et tegu on komeediga - objektile nimeks C/2017 U1. Üleeile jälgiti seda Tšiilis asuva Väga Suure Teleskoobiga ja leiti, et sel pole siiski komeedi omadusi. Seetõttu sai taevakeha uue nime - nüüd on see A/2017 U1 (a tähistab asteroidi, c komeeti) ja see on esimene kord, kui potentsiaalne komeet on asteroidiks taandatud.

Taevakeha põnevust see siiski ei kahanda. Astronoomid ütlesid, et kuna A/2017 U1 möödus 9. septembril Päikesest vaid 37,6 miljoni kilomeetri kauguselt, pidanuks see Päikeses ära põlema. Kuid objekti liikumiskiiruse tõttu seda siiski ei juhtunud. Hoog on korralik - arvutuste põhjal leiti, et A/2017 U1 liigub kiirusega 26 kilomeetrit sekundis. Ekspertide hinnangul on objekti läbimõõt umbes 160 meetrit, annab teada Sky & Telescope.

Maast möödus asteroid kõige lähemalt 24 miljoni kilomeetri kauguselt, see toimus 14 oktoobril. Paljude taevavaatlejate jaoks on tegu väga põneva objektiga, mida katsutakse jälgida nii pikalt kui võimalik. Peagi on objekt jälle Päikesesüsteemist kadunud ja pole välistatud, et ei pöördu siia kunagi tagasi.

Taevakeha orbiidi simulatsioon (see saabub "ülalt" kollasena): orbitsimulator.com.

Ehkki üht-teist võivad astronoomid uue külalise kohta juba öelda, on põhiküsimus siiski vastuseta - kust see tuli?

Asteroidi päritolu tähtedevahelisest ruumist toetab see, et taevakeha orbiidi ekstsentrilisus on 1,19 ja kalle 122° Maa orbiidiga võrreldes. Teisisõnu, kui kujutleda Päikesesüsteemi planeete asuvat ümber Päikese ühel tasapinnal, siis tuli A/2017 U1 otse "ülevalt", käis ümber Päikese ja lendab nüüd jälle minema.

Väikeplaneetide meililistis pidavat hetkel käima tuline debatt objekti päritolu üle ja on neid, kes arvavad, et see on tulnud Veega suunalt. See on Eesti taevas heleduselt kolmas täht ja asub Lüüra tähtkujus.

Varem on teisigi komeete tuvastatud kui potentsiaalselt Päikesesüsteemist väljastpoolt pärinevaid, aga ühelegi taevakehale pole seni veel sellist eksootilist staatust kinnitatud.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised