Märtsi alguses prognoosisid teadlased, et jaama allakukkumine juhtub millalgi kuu lõpus. Hollandi paleoarheoloog, satelliitidejälgija ja asteroidiotsija Dr. Marco Langbroek ütleb pärast oma mudelite läbiproovimist, et Tiangong-1 kukub alla 2. aprillil (pluss-miinus kolm päeva, mis tähendab, et see võib juhtuda kõige varem juba 30.-31. märtsil ehk järgmise nädala lõpus).

Millise meie planeedi osa kohal see juhtuda võiks, on aga väga keeruline ennustada. Jaam orbiteerib päevas ümber Maa mitmeid kordi, mis tähendab, et isegi paariminutilise variatsiooni tulemusena võib see siseneda atmosfääri mingi hoopis teise maailmajao kohal. Teisisõnu saame teada, kuhu jaam kukub, vahetult enne sündmust ennast.

Siiski on võimalus, et mõni jaama detail maapinnale jõuab, üliväike. Isegi siis, kui see juhtuma peaks, tasub meeles pidada, et suurem osa Maast on veega kaetud. Nii et šanss Hiina kosmosejaama tükiga näiteks vastu pead saada on tibatilluke. Eestis on see aga lausa võimatu, kuna jääme võimalikust piirkonnast sootuks välja.