Teatavasti on Kuu pinnal käinud kokku 12 USA astronauti kuue erineva lennuga aastail 1969-1972. Seejärel kaotasid ameeriklased pikaks ajaks üldse huvi sellel tühjal ja tolmusel kivikamakal seiklemas käia. Otsepilti Neil Armstrongi esimesest Kuu-käigust vaatas 1969. aastal enam kui pool miljardit inimest:

Nüüd on aga lõpuks lahti läinud tõeline võidujooks Kuule, mis peaks kulmineeruma ehk millalgi 2030. aastatel.

Jaapani kosmoseagentuur JAXA kavatseb oma mehitatud lennu Kuule ja tagasi korraldada hiljemalt 2030. aastaks, varem on mainitud isegi 2025. aastat. Selles osas loodetakse küll sügavamale koostööle NASA-ga. Oma raketti selliseks lennuks nimelt jaapanlased ehitada ei kavatse.

Ameeriklaste Orioni kosmoselaev peaks esimesele Kuu-tiirule minema juba 2019. aastal, mehitatud ring ümber Kuu peaks toimuma kas 2021. või 2023. aastal, et testida võimalusi enne tulevast mehitatud Marsi-lendu. Ka peaks Kuu orbiidile millalgi 2024. aasta paiku rajatama järgmine rahvusvaheline kosmosejaam, milles jaapanlased ilmselgelt kavatsevad osaleda.

Jaapanlased pole ka ainsad, kes mehitatud Kuul maandumist kavandavad:

  • Euroopa kosmoseagentuuri (ESA) Aurora-programmi Kuul maandumine oleks ehk võimalik aastal 2033.
  • Venemaa Roskosmose Luna-Glob programmi maandumine Kuule on kavandatud aastaks 2030, kuigi kõik varasemad tähtajad selles programmis on plaanidest üle läinud.
  • Hiinlaste Kuul-maandumise programm on arvestatud aastatesse 2025-2030, ehk jaapanlased peavad ikka ennekõike võistlema hiinlastega.
Kuu-vaateid Jaapani tehiskaaslaselt Selene (Kuu orbiidil aastast 2007):

Niisiis sõltub jaapanlaste teine koht selles võidujooksus esikoha omanike, ehk ameeriklaste vastutulelikkusest ja on selgelt osa järgmise kosmosejaama rajamise läbirääkimistest. Jaapan loodab mitmerahvuselisele missioonile Kuu peale, ehk ka venelased ja eurooplased võiks teoreetiliselt samas projektis osaleda.