Ikkagi: Miks Maa kardab seni tundmatuid mikroobe teistelt planeetidelt?

Elu pole leitud Kuu pealt. Elu pole leitud Veenuselt ega Marsilt, Jupiterilt ega Saturniltki. Isegi mitte mikroskoopilist, rääkimata mõistusega eluvormidest. Kuid juba 1967. aastal on kirjutatud rahvusvahelisse konventsiooni sisse keeld tuua Maa peale võõraid mikroobe väljaspoolt meie planeeti.

1967. aasta avakosmose leping on tänaseks 103 riigi (sh ka Eesti, kuid üllatuslikult mitte Läti) vaheline leping, mis ühena vähestest õnnestus sõlmida juba Külma sõja ajal mõlema suurjõu (USA ja NSV Liidu) osalusel.

Leping keelab sõnaselgelt massihävitusrelvade viimise Maa orbiidile, Kuule või mõnele teisele taevakehale, kuid ta keelab teiste asjade seas ka maavälise päritoluga mikroobide Maale toomise. Olgugi, et neid mikroobe tänaseni kuskil mujal isegi avastatud ei ole.

Planeetidevaheline reostus on teadlaste suur mure. Näiteks on võimalik, et mõne instrumendiga on ka Maa mikroobe Marsile ja Kuule jõudnud, on ka võimalik, et osa nendest mikroobidest on ka hiljem Kuu pealt tagasi toodud. Ka rahvusvahelise kosmosejaama välispinnal on avastatud mikroskoopilist elu, mis peab vastu ka kõige äärmuslikumates tingimustes.

Aga see leping võib osutuda tõsiseks takistuseks, kui tahetakse tagasi tuua pinnaseproove, mis võetud mõne kaugema taevakeha pinnalt. Kui ka leitaks mikroskoopilist elu näiteks mõnelt Jupiteri või Saturni kuult, oleks ju loomulik, et seda saaks uurida paremini varustatud laboratooriumites Maa peal. Ja seda elu on tihti võimalik tuvastadagi alles Maa peal. Lepingut on võimalik rikkuda juba pahaaimamatultki, õnneks keskendub selle sõnastus siiski bioohu isoleerimisele, mitte täielikule keelamisele.

Olulisim teema on just seni ulmekirjandusse kuuluv hirm kosmosemikroobide invasioonist Maa peale. Kõike ju steriliseerida pole võimalik. Juba siis, kui Apollo-missioonidega naasti Kuu pealt, rakendas NASA erakordsid turvameetmeid, et hoida sealt toodud asjad eraldi Maa keskkonnast. Meeskonnaliikmed veetsid pärast Kuult naasmist kolm nädalat karantiinis ja pinnaseproovid anti välislaboritesse uurimisele alles siis kui oli eelnevalt veendutud, et nende küljes polnud tundmatuid mikroobe.

Marsi pinnaseproovide tagasitoomisel kehtivad veelgi karmimad meetmed kõikide proovide isoleerimisel. Kõik proovid läbivad esmalt biokontrolli suletud tingimustes, ühtki kontrollimata asja ei tohi Maa keskkonda pääseda. Ja ühtki Marsi pinnal olevat kulgurit ei saa kunagi Maale tagasi tuua. Biohazard Level 4 ehk siis bioohu tase nr neli on üldse kõrgeim võimalik häireseisund USA laborites, sellele allutatakse ka kõik kosmoseproovid. Jutt on turvanõuetest, mida seni rakendatud näiteks ebolaviiruse uurimisel.

Õudusstsenaariumid, kuidas Marsilt toodud patogeenid inimkonnale ohtlikuks muutuks või siinset mikrofloorat oluliselt kahjustaks, kuuluvad küll pigem H.G. Wellsi ulmemaailma, aga parem karta kui kahetseda.