Esimese tsepeliini lennust kuni Hindenburgi hukuni - oli selline ajastu enne lennukeid

 (8)

Esimese tsepeliini lennust kuni Hindenburgi hukuni - oli selline ajastu enne lennukeid
Esimese tsepeliini lend 1900. aastal.Wikimedia commons

Täna, 2. juulil 1900 õnnestus Saksamaal Friedrichshafeni juures Bodensee järve kohal esimene lend tsepeliiniga, selle leiutajalt krahv Ferdinand von Zeppelinilt (1838-1917) nime saanud lennuvahendiga.

Esimene tsepeliin LZ 1 tõusis õhku ujuvalt aluselt, duralumiiniumsõrestik oli kaetud puuvillast kangaga, õhku tõstsid seda gaasiga täidetud õhupallid kere sees, lennumasin sai hoogu aga kahelt Daimleri sisepõlemismootorilt, viis inimest viibis kahes gondlis lennumasina esi- ja tagaosas. LZ 1 sai 1900. aastal kohe avalennul küll maandumisel viga, aga 1906. aastast alates hakkas neid lennumasinaid ka mujal Euroopa kohal nägema.

Neid kasutati pommitajatena Esimeses maailmasõjas, nendega veeti esimesi reisijaid üle Atlandi, alles teise maailmasõja eelsed läbimurded lennukite arendamisel võtsid "lendavatelt sigaritelt" monopoli. Zeppelini lennumasina idee pärineb küll juba 1874, aastast, kuid alles 1895. aastal jõuti see patenteerida ja just 20. sajandi alguses oli hiiglaslike sigarikujuliste lennumasinate nägemine taevas inimestele suureks elamuseks.

Seotud lood:

1914. aastaks oli tehtud juba 1500 reisijatega lendu, kuid nendel nähti ka sõjalist otstarvet, esimeses maailmasõjas käisid nad pomme alla heitmas ka Eesti kohal. London nägi esimest õhurünnakut 1915. aastal just tsepeliinide pealt pommidena alla sadamas.

Loe veel

1910. aastal alustati reisilennundust tsepeliinidega, reisijaid vedanud Deutsche Luftschiffahrts-AG (DELAG, asutati 1909) oli sellega aga esimene lennufirma maailmas, 1928. aastal alustasid nad ka esimesena transatlantilisi lende LZ 127 Graf Zeppelin pardal.

Nende jaoks osutus hävitavaks 6. mai 1937, kui teine ookeaniületamise õhulaev LZ 129 Hindenburg USA kohal õhus plahvatas, ja 36 inimest sai surma. Seda sündmust võib võrrelda meediatähelepanult Titanicu uppumisega ja tsepeliinide ajastu sai ka reisilennunduses otsa 1940. aastaks, kui LZ 130 Graf Zeppelin II lõplikult maha kanti. Hindenburg oli küll kavandatud lendama heeliumi jõul, aga selle gaasi defitsiit sundis neid kasutama süttivat vesinikku ja see sai ka katastroofi põhjuseks.

Number 130 tähistabki arvu, kui palju neid lennumasinaid selleks ajaks kavandatud ja ehitatud oli, kuigi üheksa tuli Versailles' lepingu alusel pooleli jätta ja ühe ehitamisest sakslased ise loobusid.

Tsepeliine ehitatakse Friedrichshafenis uuesti alates 1997. aastast ja 2004. aastal saavutas Steve Fossett ka kaasaja kiirusrekordi, lennates Airship Ventures tsepeliinil Zeppelin NT 115,2 km/h. Fossett, kes 2007. aastal lennukiga alla kukkudes hukkus, oli üks seitsmeteistkümnest tsepeliinipiloodi paberitega inimesest. Varjutab tema saavutust aga fakt, et juba Hindenburg suutis enne 1937. aastat lennata kiirusega 130 km/h.

Tsepeliiniga maandumine tänapäeval:

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised