Elon Muski nägemus Marsist: saja aasta pärast on punasel planeedil miljoni inimesega linn

 (22)

Elon Muski nägemus Marsist: saja aasta pärast on punasel planeedil miljoni inimesega linn
Elon Musk Guadalajaras Marsile minekust rääkimas. Reuters

Leiutaja ja visionääri Elon Muski unistus Marsile inimesed elama saata on ammu teada. Nüüd ilmus ajakirja New Space juuninumbris mehe konkreetne, detailne visioon sellest, kuidas selline reis massidele taskukohaseks teha ja punasele planeedile järgmise saja aastaga miljon inimest asustada.

Sama visiooni esitles Musk esmakordselt läinud aasta septembris Guadalajaras toimunud rahvusvahelisel astronautikakongressil, nüüd trükiti see aga ka ära ja on kõigile loetav SIIT.

Küsimusi Marsi-ihaluse kohta muidugi on: esmalt - miks üldse kosmost asustama hakata? Teiseks - miks Marss?

Lahkuma peaks Muski meelest seepärast, et valmistuda millalgi kaugel tulevikus niikuinii saabuvaks „viimsepäevasündmuseks.“ Maaga juhtub nii ehk naa lõpuks midagi sellist, mis meie askeldamistele siin lõpu teeb, nii et end varakult kusagile mujale sisse seadmine on põhjendatud.

Miks Marss? Päikesesüsteemis pole palju muid valikuid. Veenus on põhimõtteliselt põrguplaneet, Merkuur on Päikesele liiga lähedal, gaasiplaneetidele ei saa samuti minna ja nende kaaslased on liiga kaugel. Meie oma Kuu ei ole mõttekas seepärast, et seal pole nii palju ressursse kui Marsil, sel pole mitte mingit atmosfääri ja seal on 28 meie päeva pikkune päev erinevalt Marsi omast, mis on 24,5 meie tundi pikk. Ja Kuu pole ka mingi planeet.

Seotud lood:

Taimekasvatuseks sobilik paik

Loe veel

Lisaks usub Musk, et kui Marss „üles soojendada,“ võivad seal ühel hetkel taas atmosfäär ja veega ookeanid olla.
Marsi atmosfäär, mis koosneb süsihappegaasist ning mõningasest lämmastikust, argoonist ja veel mõningatest pisikestes kogustes elementidest, on taimekasvatuse seisukohalt sobilik. Sealne gravitatsioon on 37%, mis tähendab, et inimene oleks võimeline palju hõlpsamini raskeid asju tõstma liigutama.

Et Marsile suurtes kogustes inimesi saata, on vaja aga sõiduhind oluliselt odavamaks saada. Siin tuleb mängu Muski järgmine kontsept ehk taaskasutatavast kanderakettidest ja kosmoselaevadest koosnev planeetidevaheline transpordisüsteem (ITS e. Interplanetary Transport System). Kuni tuhat korda taaskasutatavad kanderaketid toimetaksid kosmoselaevad Maa orbiidile ootele ja viiksid sinna ka hulganisti kütusetankreid. Siis, kui ühel hetkel Maa ja Marss teineteise suhtes soodsas asendis ehk väikseimal võimalikul kaugusel on (see juhtub kord 26 kuu tagant), lendaksid orbiidil tangitud laevad koos punase planeedi poole. Iga Marsi-akna jooksul võiks Maalt lahkuda 1000 laeva, millest igaüks kannaks sadat või enamatki inimest. Nii saaks 50-100 aasta jooksul Marsi elanikkonna paisutada kuni miljoni inimeseni.

Reis Marsile või maja Maal?

Laevad lendaksid ka Maale tagasi, kasutades üheksat Raptori mootorit ja Marsil toodetud metaanipõhist kütust. Iga laev oleks võimeline sooritama 12-15 avakosmoselendu.

ITSi põhiargument ehk taaskasutus aitab kaasa sellele, et Marsile minek saab inimestele taskukohaseks - Muski hinnangul oleks ühe pileti hind umbes 200 000 dollarit, mis on keskmise USA majapidamise hind ja pole võrreldav sellega, kui palju maksaks inimese "Apollo-stiilis" Marsile viimine - sellise sõidu hind oleks umbes 10 miljardit.

ITSi abil võiksid laevad hakata juba kümne aasta jooksul Marsile lendama. Ebaõnnestumise risk on suur, nendib Musk, aga ka siis, kui SpaceX aastal 2002 alustas, arvas mees, et üleüldse raketi orbiidile saatmise šanss on ettevõttel kusagil kümne protsendi kandis. Täna maandatakse aga kanderakette lausa tagasi Maale.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised