Eesti järgmine tehiskaaslane ESTCube-2: algas prototüübi testimine



Eesti järgmine tehiskaaslane ESTCube-2: algas prototüübi testimine
ESTCube-2 avab jõulupakke. Vasakult paremale: Erik Ilbis, Viljo Küll (taga), Johan Kütt, Karl Kruuse. Foto: Andris Slavinskis, läbi ERR Novaatori

ERR Novaator alustas ESTCube-2 meeskonna veebipäeviku avaldamist, milles tuleb juttu meeskonna tegemistest ja satelliidi valmimise teekonnast.

Vahendab Eesti kosmoseveeb

Areng koosneb rohkemast kui ainult lõpptulemusest ning mõnest olulisest verstapostist. Areng on pidev. On helgemaid päevi ja tumedamaid tunde, rõõmu ja pisaraid. Iganädalaselt areneb projekt edasi ning seda on tore ka teiega jagada, alustab Kadri-Ann Valdur meeskonna nimel ESTCube-2 esimest sissekannet.

Kevad juba paistab, kuid jõulud kestsid ESTCube-2 ruumis tänavu väga kaua – veel jaanuari keskel saabus kingipakke vajalike satelliidijuppidega. Kuu alguses jõudsid kohale trükkplaadid (printed circuit board), millele on üles ehitatud kõik satelliidi elutähtsad süsteemid (core systems). Ja nädalake hiljem saabusid ka teised satelliidi esimese prototüübi elektroonika osad: toitesüsteem ja asendikontrollsüsteemi sensorite plaat. Varsti saame esmase satelliidi prototüübi juba kokku panna!

Satelliit koosneb mitmetest komponentidest, mille kallal ESTCube-2 meeskonnad pidevalt töötavad. Kommunikatsioonisüsteem (COM), elektrienergia alamsüsteem (EPS), pardaarvuti (OBC), satelliidi asendi määramise ja juhtimise alamsüsteem (AOCS) moodustavad iga satelliidi elutähtsad organid, milleta satelliidi toimimine on tehniliselt võimatu.

Loe veel

Seotud lood:

Igal komponendil on kanda oluline roll:

  • • Pardaarvuti juhib kogu satelliidi tööd – vahendab kommunikatsioonisüsteemi kaudu saadud käske ning salvestab andmeid.
  • • Sidesüsteem hoolitseb satelliidi ja Maa vahelise suhtluse eest. Selle abil saadetakse satelliidile käsklusi ning saadakse andmeid katsetamisel olevate seadmete toimimise kohta.
  • • Elektrienergia alamsüsteem vastutab satelliidi tööks vajaliku elektrienergia olemasolu eest. Kuna kõik pardal olevad süsteemid vajavad töötamiseks voolu, siis korraldab just see süsteem nii elektrienergia efektiivse kogumise päikesepaneelide abil, selle laiali jagamise kui ka ülejäägi korral akudesse talletamise.
  • • Kogu missiooni vältel on vaja teada satelliidi asukohta ja asendit. Neid andmeid teadmata on satelliiti keeruline juhtida ning sellel paiknevaid lisaseadeldisi korrektselt kasutada. ESTCube-2 kasutab oma asukoha ja asendi tuvastamiseks mitmeid lahendusi: magnetvälja tugevuse mõõtmine, güroskoop, päikesesensorid ja tähtede jälgimine. Asendi ja asukoha tuvastamist ning andmete põhjal vajalike satelliidi suunamuutuste sooritamist koordineerib satelliidi asendi määramise ja juhtimise alamsüsteem.
  • • ESTCube-2 põhivara, mida võib nimetada ka satelliidiplatvormiks, kindlustab kõigile süsteemidele ja seadeldistele, nagu näiteks kaamerale, multispektraal-kaamerale, päikesetuulepurjele vajalikud töötingimused.

Enamasti on igal alamsüsteemil oma trükkplaat, millel laiutada, kuid ruumi kokkuhoiu ja efektiivsuse mõttes on mõned süsteemid samal plaadil, näiteks asendi määramise ja juhtimise alamsüsteem jagab plaati pardaarvutiga.

Erinevate komponentide toimimist korraldavate plaatide disainimine lõpetati alles jaanuari alguses ning juba uue aasta esimestel nädalatel esitati disainide põhjal tellimused trükkplaatide valmistamiseks. Nüüd tuleb plaadi erinevad osad kokku joota ning testida, kas need töötavad nii nagu eelnevalt planeeriti.

Plaatide testimist on mõistlik alustada ükshaaval, talituslike ülesannete kaupa. See tehtud, saab algust teha esimese prototüübi kokku panemisega ning terve süsteemi koostöö testimisega. Hetkel veel testitakse erinevaid süsteeme eraldi, kuid varsti pannakse olemasolevad plaadid kokku. Ja siis valmibki esmane elektroonika prototüüp.

Vaata ka ERR Novaatorist

Tekkis tõrge kommentaaride laadimisel. Palun lae leht uuesti või proovi uuesti mõne aja pärast.

FORTE TOP

Viimased uudised