Astrofüüsik Laurits Leedjärv: universum on inimeste jaoks eriliselt hästi kohandatud

 (40)

Astrofüüsik Laurits Leedjärv: universum on inimeste jaoks eriliselt hästi kohandatud
Vaikust, saade! Tallinna Teletorni esimene kosmoseloeng ja raadiosaate "Hallo, kosmos!" salvestus. Saatejuht Ingrid Peek ja astrofüüsik Laurits Leedjärv. Foto: Kosmoseveeb

Kas universumis on elu? Kas universum vajab elu? Kas keegi juhib universumit? Nende intrigeerivate teemadega alustas tunnustatud astrofüüsik Laurits Leedjärv sel nädalal Tallinna Teletornis kosmoseteemaliste loengute sarja. Tema esinemist saab kuulata pühapäeval, 24. jaanuaril kell 14 Raadio 2 saates "Hallo, kosmos!"

Vahendab Eesti Kosmosebüroo

Laurits Leedjärv rõhutas, et kui rääkida elust ja universumist, siis näib universum tõepoolest erilisel viisil inimese jaoks kohandatud.

Umbes 13,8 miljardit aastat tagasi, pärast Suurt Pauku, oli praeguse universumi asemel piltlikult öeldes kuum supp. Aga midagi pidi ühel hetkel selle ühtlast tihedust häirima. Mõni koht muutus tihedamaks, ja sellest tekkisid galaktikad, ja galaktikate tihedamatest kohtadest said tähed. Meie päikesetaoline täht sai tekkida 9 miljardit aastat peale Suurt Pauku, enne ei olnud vajalikke keemilisi elemente olemas.

Võib öelda, et füüsika seadustesse oli elu tekkimine sisse planeeritud. Kui füüsika seadused oleksid hakanud mingil põhjusel teisiti toimima, oleks võibolla praeguste tähtede asemel tekkinud tohutu suure massiga hiidtähed, mis oleks kogu aine enda külge tõmmanud, ja planeete ei oleks jõudnud tekkida. Või vastupidi, kui oleksid tekkinud ainult külmad väiketähed, siis neil jällegi poleks jõudu olnud ainet mõjutada, mis planeetide teket võimaldas.

Seotud lood:

Täpselt sama oluliselt on inimese teket mõjutanud tumedat energiat iseloomustav kosmoloogiline konstant (tumedat energiat arvatakse universumis olevat 70%; meid ümbritsevat tavapärast ainet arvatakse olevat vaid vaid 4-5%). Kui konstandi väärtus olnuks praeguse asemel midagi muud, siis oleks universumi paisumine liiga aeglane, ja universum võinuks kokku kukkuda. Või olnuks paisumine jälle liiga kiire, siis ei oleks galaktikaid ja tähti tekkinud. Nii et see tumedat energiat iseloomustav suurus paistab ka meile sobivat. Miks on nii, sellele me vastata ei oska.

Loe veel

See on muidugi paljuski ka arvamuse ja uskumuse küsimus. Võib öelda isegi, et astronoomia ei olegi väga täppisteadus. Kas elu tekkis ühes galaktikas, ja kas ainult ühe tähe ümber või paljude tähtede ümber? Kui jah, kas elu igal pool areneb ühesuguse kiirusega? Need on need suured küsimused, millega astronoomid tegelevad, ja siin osalevad ka filosoofia ja religoon.

Mis oli enne Suurt Pauku – kosmoloogid püüavad sellest küsimusest kõrvale hiilida, sest ei saa rääkida „enne“ ja „pärast“, sest aeg ja ruum tekkisidki Suure Paugu hetkel. Aga teooriaid on Suure Paugu eelsest kosmoloogiast küll. Kas universumi lõi jumal, või tekkis see näiteks vaakumi fluktuatsioonina? Kas universumil on teadvus, või mõjutab seda väline jõud või tegelane oma väljamõeldud seaduste järgi? Või on ka keegi, kes pidevalt sekkub universumi toimimisse. Teadus ei seleta kõike, ei peagi seletama. See on inimese maailmavaate küsimus.

Arvan, et religiooni ja teaduse vahel vastasseisu väga ei ole – et need ongi teatud maailma nägemise ja tunnetamise viisid. Kõik tegelevad sama universumiga, ainult selle erinevate külgedega. Las igaüks ajab oma asja, ehkki detailides võib ju muidugi küsimusi tekkida, ütles Laurits Leedjärv.

Kosmoseloengute sari Tallinna Teletornis jätkub juba 3. veebruaril, mil universumist räägivad Elmo Tempel ja Antti Tamm.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare