Esmakordselt Eestis Mistralidest lasknud õhutõrjujad hävitasid kõik sihtmärgid

Eile lasksid Õhutõrjepataljoni ajateenijad ja Kõrgema Sõjakooli õhutõrje eriala kadetid esmakordselt Eestis Läänemaal Ristinina mererannas õhutõrje raketisüsteemi Mistral ja kõik õhutõrjeraketid tabasid Belgia mudellennukeid. „Paremat tulemust oodata ei oleks saanudki. Õhutõrjujad lasksid ohutult ning sajaprotsendilise täpsusega. Mul on väga hea meel, et seekord olid lahinglaskmised Eestis ja et ajateenijad said õppida oma kodumaa kaitsmist kodumaal,” ütles Tikerpuu.

„Meeliülendavalt hea tunne on täna. Oleme õppinud pea pool aastat, lugematuid kordi drillinud vajalikke protseduure ja harjutanud simulaatoril. Lõpuks saime ka tegelikult lendavad sihtmärke hävitada. Kui reaalses olukorras tuleb vajadus päästikule vajutada, siis tabame kindlasti,” ütles Õhutõrjepataljoni ajateenija kapral Kristjan Sibul.

Õhutõrjelaskmised Eestis said võimalikuks tänu heale koostööle kohaliku omavalitsusega ja Belgia Armeega, kelle esindajad lennutasid laskmistel õhusihtmärkidena kasutatud mudellennukeid.

Tavaliselt viiakse rahuajal läbi staatilisi laskmisi, kus positsioonid on ette valmistatud ning meeskonnad ootavad rahulikult, kuni sihtmärk laskesektorisse lendab, siis täna seadis laskmiste läbiviija meeskonnad võimalikult pingelisesse ja reaalse lahinguga sarnasesse olukorda. „Lisasime lahinglaskmistele nii liikumise kui ka koostööelemendi. Radar avastas sihtmärgi samal ajal kui meeskonnad asusid positsioonidele ning seejärel said meeskonnad tulejuhtimissüsteemi kaudu tulekäsu ja loetud sekundite pärast oli sihtmärk hävitatud,” selgitas major Tikerpuu.

Eesti uus õhutõrjesüsteem Mistral koosneb Giraffe AMB radaritest, juhtimispunktidest, sidetehnikast, raketiseadeldisest, rakettidest ja väljaõppevahenditest. Elektroonikasüsteemid on valmistatud Rootsi firmas Saab AB, raketid ja laskeseadmed Prantsusmaal asuvas ettevõttes MBDA France.

Proovilaskmised viidi läbi 2007. aastal alustatud programmi raames, millega kaitseministeerium ja kaitsevägi otsivad Eesti rannikul sobilikke asukohti merele suunatud õhutõrje- ja suurtükiväelaskmiste tarbeks, mis on hädavajalikud kaitseväelaste normaalseks väljaõppeks.

Lisaks Ristininale viiakse lähiaastatel sarnased proovilaskmised ja keskkonnamõõtmised läbi ka teistes tulevaste harjutusalade võimalikes asupaikades. Seejärel valivad kaitseministeerium ja keskkonnaamet koostöös kohalike omavalitsustega välja sobivaimad asukohad, mida kaitsevägi hakkaks kasutama kokku mõnel päeval aastas.

Rubriik ilmub koostöös Kaitseministeeriumi, Kaitseväe ja Kaitseliiduga.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!