Ahvenapüügist õngega

Õngega on ahvenat saanud arvatavasti igaüks, vähemalt lapsena ja kas või oma elu esimese õngitsemise käigus. Kui mitte ühtegi muud liiki kala kätte saada ei õnnestu, siis sõrmepikkust ahvenat ikka. Kuidas aga õngega suuremat ahvenat püüda, õpetab staažikas Viljandi kalamees Are Moora.

Paljud arvavad, et ei ole midagi lihtsamat, kui õngitseda ahvenat – tuleb teda ju praktiliselt igalt poolt, kui ussiga püüda, ja midagi väga keerulist selle juures ei ole… Osaliselt on see muidugi tõsi, aga ka siin tasub tähele panna mõningaid lihtsaid reegleid.

Minu lemmikkohad
Võrtsjärv on ahvena õngitsemiseks väga hea koht, samuti Pedja jõe alamjooks, eriti ristumiskoht Emajõega. Peipsi muidugi, aga ka Viljandi järv ja näiteks Karula järv.

Kust kala otsida?
Suuremates veekogudes hoiab ahven puhtamatesse kohtadesse – kui põhjal on liivased, kivised või savised alad, siis võiks teda sealt otsida. Kivivared ja nende ümbrus on samuti kindlasti üks ahvena meelispaiku. Kui kuskil keset vett on rohusaar, siis tähendab see madalat kohta ja selle ümber on ka ahvenat. Otsida tasub selliste saarte ümbert astangutelt.

Kui kala ennast näha ei ole, siis tasub alustada püüki põhja pealt. Mida passiivsem on kala, seda rohkem hoiab ta põhja lähedale ja toitub seal. Kui kala on aktiivne, võib püügi sügavust vaikselt ülespoole timmida. Kui näete, et ahven käib pinnas ja ajab maimu taga, siis ei ole muidugi mõtet põhja pealt püüda.

Millal?
Külmema veega, varakevadel ja hilissügisel, on aeg, kui isegi suur ahven ei taha võtta lanti ja eelistab ussi. Keskmist ja väiksemat ahvenat saab ussiga kindlasti ka kesksuvel, sooja veega. Maimuga saab ahvenat edukalt püüda aasta läbi.

Millega?
Ussidest võib kasutada nii sõnnikuussi, mullaussi kui ka ööussi. Ööussiga tuleb ahven väga hästi augustis-septembris. Muidu tasub eelistada sõnnikuussi. Eriti hea on sõnnikuussi kasutada koos kärbsetõuguga – uss liigutab ennast aktiivselt, tõugu hele värv püüab kala pilku visuaalselt.

Maimu on kõige lihtsam püüda spetsiaalse maimukahvaga. Umbes meetrise läbimõõduga kahv tuleb lasta veekogu põhja ja natuke sööta sinna peale visata, maim koguneb kahva peale seda sööma. Kui nüüd kahv kiiresti üles tõsta, saab püügiks vajaliku maimukoguse kätte. Niimoodi talitades olen saanud ühe tõstega üle saja maimu.

Vahel kasutatakse söödana ka krevetti ja isegi suurt tiigerkrevetti – eriti tahab ahven sellist sööta kohe pärast kudemist. Ent ka näiteks sügisel püütakse Hiiumaal kanalitest ringirändavat ahvenat krevetiga, boonuseks see, et enamasti saab ühe krevetiga päris mitu kala ning ka kiirus: saab kala kiirelt otsast ära ja kohe sööda vette tagasi saata.

Ritv
Sõltub sellest, kas püüate lihtkäsiõngega või rulliga käsiõngega. Mina eelistaksin rulliga õnge pikkusega 4-5 m.

Loe artiklit täispikkuses siit.

Artikkel on ilmunud Kalale! sarja raamatus "Ahven. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid." 2014. a.