Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: Tallinnast oleks võinud saada bastionitega palistatud barokklinn

 (8)

Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: Tallinnast oleks võinud saada bastionitega palistatud barokklinn
Tallinna kindlustuste kaart 1710. aasta seisuga. Kollasega on näha Dahlberg-Esseni generaalplaan. wikimedia Commons

On aasta 1786. Tallinn kuulub juba üle kahe sajandi Rootsi kuningriigi koosseisu. Dahlberg-Esseni Tallinna uhke barokse generaalplaani koostamisest on möödunud sajand. Kuigi Põhjasõda tekitas ehitusplaanide elluviimisse pausi, on jõutud välja ehitada 11 uut suurt bastioni. Vanalinn on barokkmajadega ääristatud nelja paralleelse tänava võrra laienenud mere suunas. Toompea nõlvale on kerkinud uued kaunid aadlipaleed.

Nii oleks võinud ajalugu minna. Aga nagu teame, langes Tallinn Põhjasõjas hoopis Vene riigi koosseisu. Rootslaste ambitsioonikast generaalplaanist jõuti ellu viia vaid väike osa.

Liivi sõjas oli keskaegne linnamüür veel napilt venelaste suurtükitulele vastu pidanud. Uued võimsad piiramisrelvad nõudsid aga uusi kaasaegseid linnakindlustusi. Nii asusid Rootsi võimud Tallinna muldkindlustusi alates 16. sajandi teisest poolest laiendama. 1634. aastal valminud linnakindlustuste projekt nägi ette 12 bastioni ehituse. Nendest plaanidest viidi rahapuudusel ellu vaid Väikese Rannavärava ja Uue Viru värava bastioni ehitus. Bastionivallide ja linnamüüri vahele tekkis aga tühi ruum, kuhu rajati 1653. aastal Viru väravast Väikese Rannavärava valliväravani ulatunud Uue tänava sirge trass. Selle ääres voolas linna veekanal. Uuele tänavale hakkasid kerkima valdavalt linna käsitööliste barokkstiilis majad.

Seotud lood:

Plaan nägi ette 11 bastioni ehitust

17. sajandi lõpul alustati sõjaohu kartuses Venemaaga aga uute ning senisest veelgi võimsamate muldkindlustiste planeerimist. 1686. aastal kinnitati Rootsi riigi kõigi kindlustuste ülema Erik Dahlbergi ja Tallinna komandandi Paul von Esseni projekt. See nägi ette 11 võimsa bastioni (mis pidid olema ristitud Rootsi riigi provintside või linnade nimedega) ja 6 raveliini ehitamist, millega oleks muldkindlustusvööndiga ümbritsetud kogu tollane linn. Bastionid kandnuks järgmisi nimesid: Rootsi, Gootide, Vendide, Soome, Skoone, Eestimaa, Liivimaa, Karjala, Breemeni, Pommeri ja Ingeri.

Loe veel

Vaade 20. sajandi alguses Rootsi bastionile ehk Lindamäele. Repro: Jaak Juske

Uue generaalplaani kohaselt oleks Uue tänava kõrvale rajatud veel kolm sirget paralleelset tänavat ning nendega ristuvad väiksemad tänavad. Praeguse Kalev SPA kohale oleks tulnud suurem väljak. Linn laienenuks tänase Mere puiesteeni. Uues linnaosas, mis oma pindalalt umbes pool vanalinna all-linna osast, leidnud endale kodu peamiselt eeslinnade elanikud. Ümber uue asumi oleks ehitatud neli uut bastioni.

Linna hoonestust oli kavas laiendada ka nüüdse Balti jaama suunas. Kuna 1684. aastal oli põlenud Toompea suures tulekahjus peaaegu lagedaks, taheti rajada aadlile ja Rootsi kuninga teenistuses olevatele isikutele uusi ehitusplatse Toompea nõlvale tänase Patkuli ehk Snelli tiigi kanti. Seda piirkonda oleks kaitsnud kolm uut bastioni. Muide, Rootsi kõrgeim võimuorgan tollasel Eestimaal oli Riiginõukogu. Selle asukohaks olnud palee Toompea linnuse läänetiivas on küll hävinud, kuid suured kinnimüüritud aknaavad on veel tänagi Toompea välismüüris hästi näha.

Tallinnast ei saanud Narvat

Tollased suursugused ehitusplaanid käisid aga Tallinnale üle jõu. Põhjasõjaks jõuti enamvähem valmis ehitada vaid Ingeri ja Rootsi bastion ning Wismari raveliin nende vahel. Linna põhjaküljele kerkis aga võimas Skoone bastion. Rohkemaks polnud Rootsi kuningriigile raha ja enam ka aega. 1710. aastal läks Tallinna koos Eestimaaga Vene keisririigi koosseisu. Muldkindlustuste rajamine jätkus, aga oluliselt väiksemas mahus. Omal ajal barokk-linnaks planeeritud Aia tänava ja Mere puiestee vaheline ala hoonestati aga suures osas 19. sajandil pärast vanalinna ümbritsenud muldkindlustusvööndi tasandamist.

Nii ei saanud Tallinnast Narvat, kus jõuti Rootsi ajal ehitada valmis uus bastionivöönd koos imekauni barokse vanalinnaga. Aga Uuel tänaval kõndides saab veel tänagi üldjoontes näha ja tunda, milline oleks võinud olla barokk-Tallinn.

Artikli koostamisel on kasutatud Tallinna entsüklopeedia andmeid.
Järgmisel korral räägime Keava mõisa ajaloost.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare