Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: Sikupilli, Lasnamäe vanalinna lugu

 (25)
Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: Sikupilli, Lasnamäe vanalinna lugu
Tramm 1955. aastal Majaka ja toonase Leningradi maantee nurgal. Filmiarhiivi foto.

Sikupilli pole mitte ainult suur kaubanduskeskus Sossi mäel Tartu maantee ääres, vaid vana Tallinna asum, kus üpris väikesel alal koos erinevate perioodide hoonestus.

Oma kelmika nime on Sikupilli saanud arvatavasti sealkandis vanasti asunud karjamaa järgi.

Vanim hoone Sikupillis on Tartu maantee äärde 1830. aastatel ehitatud sõjaväe vangimaja, tänane Harju maakohtu hoone.

Lasnamäe veerule vana paemurru kohale asuti elumaju ehitama 20. sajandi alguses. Paepealse aedadesse tuli kogu muld tuua mujalt. Kuna maa hind oli seal odav, asusid Sikupilli kanti elama vaesemad pered.

Vaade umbes tänaselt Peterburi tee joonelt Sikupilli kandile enne piirkonna hoonestamise algust 1902. Varem Tõnismäel seisnud tuulik asus Kivimurru tänava otsas Lasnamäe tänava nurgal. Ajaloomuuseumi foto.
Seotud lood:

Esmalt hoonestati Katusepapi ja Kivimurru tänavad. Elanike enamuse moodustasid 1899. aastal tööd alustanud Dvigateli tehase töölised. Ainuke kolmekorruseline hoone Sikupillis oli toona Majaka ja Lasnamäe tänava nurgale Herbert Johansoni projekteeritud klombitud paekivist Lasnamäe algkooli funktsionalistlik hoone, mis avas uksed 1935. aasta septembris. Täna tegutseb selles kaasaegse juureehituse saanud hoones Tallinna teeninduskool. 16. keskkooliks nimetatud Sikupilli kool sai aga nõukogude ajal uue hoone Kivimurru tänavasse, hiljem kandis see Sikupilli gümnaasiumi nime. Nüüd asub selles koolimajas Kadrioru Saksa gümnaasiumi algklasside maja.

Teeninduskool Majaka tänaval. Foto: TERJE LEPP

1941. aastal ehitas nõukogude võim Majaka tänava äärde töölistele rida uusi puust elumaju nn rahvakortereid. Teises maailmasõjas sai Sikupilli rängalt kannatada. Mitmed tänavad põlesid peaaegu lagedaks.

Pärast sõda asus Sikupillis lisaks kurikuulsale Lasnamäe vanglale ka Saksa sõjavangide laager. Dvigatel ja teised suurettevõtted hakkasid ehitama oma töölistele uusi, kahekorruselisi kivielamuid Majaka, Sikupilli, Kivimurru ja Peterburi maantee vahelisele alale. Pisut hiljem asuti säilinud puithoonestust asendama hruštšovkad. Õnneks on Kivimurru, Paekivi ja Katusepapi tänava ääres säilinud ka rohkelt vanu, peamiselt Lenderi-stiilis puitmaju.

Viimasel paarikümnel aastal on Tartu maantee äärde kerkinud mitmeid suuri ärihooneid, neist kuulsaim kindlasti üle linna tuntud Sikupilli kaubanduskeskus.

Suure osa Sikupilli asumist moodustab endine suur paekarjäär, kust murti sajandeid linna ehitamiseks paasi. 1960. aastatel suletud Lasnamäe paemurd on täna veega täitunud (sügavus 8 meetrit). Pae järve ümbrus on kujundatud kauniks Paepargiks. 22 hektaril laiuv park jaguneb Mäe-, Ööbiku- ja Perepargiks. Seal kulgeb ka kergliiklustee.

Pae park. Foto: Rauno Volmar

Pargi kõrval asub Pae gümnaasiumi hoone ja staadion. Kooli kõrval teisel pool Pae tänavat asub aga Tallinna ülemine tuletorn (ka Punane majakas, lõuna tuletorn). Tuletorn rajati 1835. aastal. Algselt oli see puitsõrestiktorn, mille asemele ehitati 1896. aastal kivist torn. Torni ülemine osa on must ja alumine valge. Sellel on eraldi laternaruum, mida ümbritseb rõdu. Laternaruumi kohal on metallvarras, mille küljes on väikesed tuule suunda näitavad vahendid.

Vana postkaart vaatega üle Pae järve Tallinna ülemisele tuletornile.

Sikupilli asumit läbiv trammiliin avati 1955. aastal.

Sikupilli säilinud puumajade piirkond, samuti stalinistlikud kortermajad on miljööalana kaitse all.

Järgmisel korral räägime Tondile tsaariaja lõpus ehitatud kasarmute ja nende ümbruse ajaloost.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare