Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: Rakvere linnuse tee varemeisse ja tagasi elule

 (4)

Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: Rakvere linnuse tee varemeisse ja tagasi elule
Linnuse varemed 20. sajandi alguses.

Rakvere vallimäel tänase kivist linnuse kohal asus varem üks suuremaid muinaseesti linnuseid, Tarvanpää linnus, mida tunti juba 12. sajandil Tarvanpea nime all. Selle kohale hakkasid taanlased 13. sajandi teisel veerandil Wesenbergi nimelist linnust rajama.

Taanlased kasutasid algul eestlaste poolt rajatud valli ja puitpalissaadi. Siis rajati ka esimesed kivihooned, millest vanimatena on säilinud kahe poolkeldri katked hilisema pealinnuse edelanurgas.
14. sajandi algul ehitasid taanlased uue kivist ringmüüri paksusega kuni kaks meetrit. Müür on laotud segamüüritisena lubjamördil, kus on kasutatud lisaks maa- ja ümarate lubjakividele ka murtud paasi.

Läänemüüri kõrgus oli kuni seitse meetrit ja selle peal oli ulgtaldadele toetuv kaitsekäik. Kaitsemüüri on hiljem veel kolmel korral kõrgemaks ehitatud. Ringmüür järgis pinnamoodi ja kujutas endast ebekorrapärast nelinurka.


Pärast Jüriöö ülestõusu läks Rakvere linnus ordu valdusesse. Siis alustati linnuse laiendamist ja pealinnuse välja ehitamist. Uus kaitsemüür nihutati 15,6 meetrit põhja poole ja hõlmas nüüd ka kõrgendiku jalami. Koos välismüüriga ehitati ka süvendatud keldritega hoonetiib. Sellest ida pool, põhjamüüris oli värav parham-müüriga põhjaküljel. Seda tiiba on hiljem korruse võrra kõrgemaks ehitatud ja koos sellega ka uus väravakompleks. Samal ajal lammutati osaliselt esimese ringmüüri põhjaosa ja selle läänepoolne osa kasutati ära massiivse torni põhjaseina alusena. Ristküliku kujulise põhjaplaaniga läänetorni ehitamisel kasutati aga juba ainult murtud paasi. Torni lõunaseina kohale ehitati uus ida-läänesuunaline müür. Sellega eraldati põhjaossa kujunevat pealinnusesse pääs. Pealinnuse lõunaosas olid ahjudega köetavad puithooned. Linnuse siseõu sai oma tänaseni säilinud mõõtmed.

Loe veel

Rakvere linnuse vaade aastast 1782.
Seotud lood:

Linnuse põhjaosa kujundati konvendihooneks. Enam-vähem pidev ehitamine jätkus kuni 16. sajandi alguseni. Lõunatiiva ehitamisega üheaegselt ühtlustati ka teiste müüride kõrgused ja ehitati kaks flankeeruvat nurgatorni ning idavärava kompleks. Selleks ajaks kujutas Rakvere ordulinnus endast võimsat, juba suuresti ka tulirelvade jaoks kohandatud kaitserajatiste kompleksi. Neljakandilised ja neljakorruselised tornid olid tulirelvadele määratud laskeavadega. Linnuse üks edelas asuv torn ehitati rondeeli ehk ümmarguse suurtükitornina ja nüüd sai linnus omale ka konventaalse ehitise kuju, kus üksikuid tiibu ühendas sisehoovi ümbritsev ristikäik, mis oli esimese korrusel võlvitud. Linnusesse sissepääs kujutas endast suurt väravaehitist, kus asusid kaks idaväravat, millest üks oli varustatud tõstesillaga ja niinimetatud "hundiauguga" ning sisemise langevõrega. Väravaehitusega külgnes massiivne poolümar rondeel, kus põhjaküljel oli kamina ja hüpokaustahjuga vahiruum.

Linnuse varemete juures 1920. aastatel.

Liivi sõjas 1558. aastal Rakvere vallutanud venelased lisasid linnuse põhja-, ida- ja lõunanõlvadele kivist, tammepakkudest ja palkidest eeskaitsevööndi, mis haaras enda alla 4,5 hektari suuruse maa-ala.
1574. aasta talvel üritasid rootslased linnust vallutada, kuid erilist edu ei saavutatud. Rootsi väes valitses tugev pinge erinevast rahvusest palgasõdurite vahel, mis päädis 17. märtsil toimunud sõjalise konfliktiga sakslastest ja šotlastest palgasõdurite vahel, mille käigus löödi maha ligemale 1500 šotlast. 1577. aastal langes Rakvere linnuse juures venelaste kätte vangi Liivimaa Hannibal Ivo Schenkenberg, kelle venelased Pihkvasse viisid ja seal tsaar Ivan IV isiklikul käsul julmalt hukkasid. 1581. aasta 4. märtsil vallutas rootsi vägi Pontus de la Gardie juhtimisel venelastelt tagasi.

Viimased kaitserajatised lisati rootslaste poolt 16. sajandi lõpuaastail. Siis ehitati põhja- ja lõunakülgedele bastionid ning tugevdasid läänemüüri ja seal asuvat torni.
Aastatel 1602–1605 kuulus linnus poolakatele, kes selle Poola-Rootsi sõjas taganemisel õhku lasid ja linnus hävis. 1635. aastal kustutasid rootslased Rakvere linnuse kindluste nimekirjast.

Õhuvaade Rakvere linnusele ja linnale 1918. aastal.

Rakvere linnuse ala läänistati 1618. aastal von Brederode suguvõsale, pannes sellega aluse Rakvere mõisale (Schloß Wesenberg). Alguses kasutas mõisnik arvatavasti linnuse tervemaid hooneid, kuid üsna pea rajas ta uue mõisasüdame frantsisklaste kloostri varemetele. Alates 1669. aastast kuulus mõis von Tiesenhausenite perekonnale. 19. sajandi lõpul siirdus mõis Edler von Rennenkampffide perekonna valdusse. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Karl Andreas Edler von Rennenkampff. Tänaseni säilinud mõisa hoonestus pärineb 18.-19. sajandist.

Rakvere Foto: Siim Lõvi

20. sajandil algasid linnuse varemetes mitmes etapis toimunud restaureerimis- ja konserveerimistööd, neist suurimad aastatel 1975-1988. Kõige rohkem on linnusest järel konvendihoone lõunatiivas — selle müürid on tänini säilitanud keskaegse kõrguse, samuti on väga palju alles ka lõunakülje nurkades asuvast kahest keskaegsest tornist. Linnuse kõrges kagutornis lehib Eesti lipp.

Täna on seal kõigile huvilistele avatud Virumaa Muuseumide koosseisu kuuluv Rakvere linnuse muuseum, mis tutvustab piirkonna põnevat militaarajalugu.
15. juunil 2002, mil tähistati 700 aasta möödumist Rakverele Lübecki linnaõiguste andmisest, avati vallimäel skulptor Tauno Kangro tehtud suur tarva kuju.
Järgmisel korral räägime Põhja-Tallinnas Sitsi mäel asunud Balti manufaktuuri ajaloost.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised