Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: Päästekomitee maja saladus

Tallinnas Gonsiori ja Laikmaa tänava nurgal asunud Kunstiakadeemia hoone lammutati 2010. aastal. Koos vana koolimajaga kadus aga ka selle sees peidus olnud veel vanem hoone, mil otsene seos Eesti riigi sünnilooga. Ja see seos tuleks kõnealusele kinnistule lähitulevikus kerkivas uues ärihoones väärikalt tähistada.

Aga alustagem algusest. 1890. aastal ehitati aadressile Suur-Tartu maantee 11 (aastast 1938 Tartu maantee) Vene tütarlastegümnaasiumi hoone. Pöördelisel 1917. aastal asus sellesse majja Tallinna Linna Kunsttööstuskool. Viis aastat hiljem ehitati hoonele peale kaks korrust. Kool vahetas ka nime.

1951. aastal loodi senise kooli baasil ENSV Riiklik Kunstiinstituut. 1968. aastal valmis selle juurdeehituse I järk. Seejärel tehti vanale peahoonele keerukas ümberehitus ja valmis koolimaja juurdeehituse II järk. Kõik need hooned lammutati 2010. aastal.

Nüüd aga Eesti riigi sünni juurde. 1918. aastal asusid Suur-Tartu maantee 11 kunsttööstuskooli krundil neli hoonet: kooli kivist peahoone, väiksem hoone kantselei ja elukorteritega, kooliteenija ja pesuköögi maja ning veel üks väike, ühekordne puust majake. Selles väikeses majakeses asus tütarlastekooli ajal raamatukogu, hiljem elas seal kooli kojamees. Kui nõukogude ajal asuti ehitama toonase kunstiinstituudi uut hoonet, lükati see väike majake buldooseriga kokku.

1917. aasta lõpus olid Tallinnas võimul punased. Konstantin Päts viidi mitu korda ülekuulamisele ja pandi siis vangi. Tema vend Voldemar pidi lausa maja pantima, et vend enamlastelt välja osta. Kuna oli karta, et Konstantin uuesti kinni võetakse, hakati talle salakorterit otsima. Sobivaks osutus toosama kunstikooli krundil asunud majake. Siinkohal tasub meenutada, et aastatel 1914-1934 oli kunsttööstuskooli direktoriks Voldemar Päts.

Tartu maantee majakese salakorteris veetis kolmeliikmeline Eestimaa Päästmise Komitee öö vastu ajaloolist 24. veebruari 1918. Kahe väljapääsuga majas oli kolm tuba. Suuremas toas oli ümmargune laud, mille ümber peeti nõu. Suurest toast teise tuppa viiva ukse ette oli nihutatud kapp. Ühes väikeses toas nahkdiivanil magas tavaliselt Konstantin Päts.

Vabariigi 15. aastapäeval pandi Päästekomitee uhkelt ehitud majakesele valgest marmorist kuldsete tähtedega mälestustahvel. Pärast nõukogude okupatsiooni algust see tahvel kadus. Hiljem selgus, et kunstiinstituudi meister Heindrich Särgsepp leidis tahvli kooli laost, viis selle oma koju ja peitis ära. 1989. aastal kinkis tema poeg Mati tahvli linnamuuseumile.

Samal aastal telliti uus mälestustahvel Päästekomiteele Eesti Looduskaitse Seltsi poolt ja avati toonase Kunstiülikooli fuajees. Hoone peasissekäigu ette istutati aga sümboolne tammepuu.

Kui kunstiakadeemia vanale, täna parklana kasutatavale kinnistule lähitulevikus uus ärihoone kerkib, tuleks Päästekomitee maja asukoht seal taas tähistada. Minu ettepanekul sai see nõue lisatud ka kinnistu detailplaneeringusse.

Olen artikli koostamisel kasutanud oma vanaisa Anto Juske kogutud materjale.

Järgmisel korral saame teada, kuidas on Maarjamäe memoriaal seotud Eesti Vabariigi sünnilooga.