Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: kuidas soomlased Tallinna 1944. aasta märtsis täielikust hävingust päästsid

 (166)

Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: kuidas soomlased Tallinna 1944. aasta märtsis täielikust hävingust päästsid
Leekides tänase Narva kohviku hoone.

Tallinnale tehti Teise maailmasõja ajal punalennuväe poolt rida õhurünnakuid. 1944. aasta 9. ja 10. märtsi öösel toimunud massiivne pommitamine ületas aga oma jõult kõik eelmised.

1944. aasta 9. märtsi õhtul oli Tallinna kohal selge taevas ja täiskuu, külma mõned kraadid, lund oli vähe. Õhurünnak Tallinnale algas õhtul kell 18.30 ning esimene laine kestis kella 21.15. Algselt lasti pimendatud pilvitu taevaga linna kohale valgustuspommid, mida rahvas jõulupuudeks kutsus. Undama hakkasid õhusireenid. Inimesed jooksid varjenditesse.

Esimeses rünnakulaines osales 240-300 eri tüüpi nõukogude lennukit. See laine tekitas ka enamiku purustustest linnas. Seejärel siirdusid punalennukid oma baasidesse teist pommikoormat peale võtma. Kui nad oleksid sellega ka Tallinna kohale jõudnud, poleks kaosesse paisatud vanast hansalinnast suurt midagi alles jäänud. Kõige hullemast päästsid linna julge operatsiooniga üllatuslikult soomlased.

Kuu aja jooksul enne sakslaste poolt okupeeritud Eesti pealinna ründamist oli punalennuvägi pommitanud kolmel korral Helsingit. Kokku hukkus pommitamistes vähemalt 145 inimest. Soomlased haudusid kättemaksu. Ja võimalus selleks tekkis Tallinna pommitamise ööl.

Soome piloodid libisesid vaikselt ööpimeduses baasidesse lendavate punalennukite vahele, kusjuures hõimuvelled kasutasid segaduse tekitamiseks mitmeid punaarmeelt 1941. aasta sõjasuvel saadud trofeelennukeid. Karjala kannasele maandunud nõukogude lendureid tabas seega ootamatult vaenlase pommirahe, samuti piiri tagant avatud soomlaste suurtükituli lennuväljadele. Punaste õhutõrje oli aga sisuliselt halvatud, sest võimatu oli vahet teha oma ja vaenlase lennukil.

Loe veel

Tänase Liivalaia tänava ja Pärnu maantee ristmiku piirkond pärast pommitamist.
Seotud lood:

Just see soomlaste rünnaku tekitatud kaos hoidis ära teise suurema pommituslaine Tallinnale. Eesti pealinna kohale jõudis peamiselt Moskva lähedal asunud lennuväljadelt 10. märtsi esimestel tundidel tagasi vaid umbes 60 punalennukit, ligi viis korda vähem kui esimeses laines. Saksa niigi suhteliselt nõrk õhukaitse oli viidud rivist välja. Lõppenud oli ka laskemoon. Seega oleks suurema pommituslaine korral tabanud Tallinna tõeline katastroof.

Sakslaste kõige tõhusam relv punalennuväe vastu oli aga 1944. aasta märtsis ööhävitajate Ju-88 eskadrill. Need olid lennukid, mis lendasid ööhämaruses vaenlase pommituslennuki kõrvale ja avasid siis laastava tule. Linnast eemal tagasi lendavaid vaenlasi rünnanud ööhävitajad tulistasid alla suure osa sel ööl kaotatud nõukogude lennukitest, kokku 16 tükki. Seejuures suunati mitme ööhävitaja tööd Tallinna reidil asuvalt ööhävitajate juhtlaevalt Togo. Tegemist oli Saksa mereväe ühe kardetuima ja tehnoloogiliselt uudseima laevaga.

Vaade 1944. aastal Kuninga tänavalt Harju ja Kullassepa tänava ristmikule. Otsevaates maja elas üle pommitamise, aga lammutati 1940. aastate lõpus.

Tallinnale heideti üle 3000 süüte-, lõhke- ja fosforpomme, enamasti vahemikus 50–250 kilogrammi, aga ka kuni 500-kiloseid.

Linn lõõmas, kui pommisadu 10. märtsil kella poole nelja paiku hommikul lõppes. Kustutustöid raskendas oluliselt asjaolu, et üks linna suubuvates magistraalveejuhtmetest purustati pommi täistabamusega kohe õhurünnaku algul. Kui tuli oma laastamistööga lõpule jõudis, oli aeg hakata lugema kokku hukkunuid ja tekitatud materiaalset kahju. Avanenud pilt oli väga jube.

Vana-Posti tänav pärast pommitamist. Täna taamal paremal Sõpruse kino.

Nõukogude lennuväe terrorirünnakus hukkus Tallinnas kokku 757 inimest (neist 586 tsiviilelanikku, 50 sõjaväelast ja 121 sõjavangi), 213 said raskeid ja 446 inimest kergeid haavu. Umbes 20 000 inimest jäi peavarjuta. Tol ajal elas Tallinnas kokku üle 133 000 inimese.

Märtsipommitamise eesmärk oli mitte sõjaliste sihtmärkide, vaid elamukvartalite ründamine. Seega oli hävitustöö väga põhjalik: täielikult hävis 1549 (1418 elamut, 9 majandushoonet, 58 avalikku hoonet), raskelt kahjustatud oli 250 (227 elamut, 9 majandushoonet, 14 avalikku hoonet), keskmiselt kahjustatud 320 (299 elamut, 9 majandushoonet, 12 avalikku hoonet) ning kergelt kahjustatud 2954 hoonet (2824 elamut, 77 majandushoonet, 53 avalikku hoonet). Kokku sai purustusi 5073 hoonet, kolmandik Eesti pealinnast ja ligi 50% selle elamispinnast. Seda kõike ühe ööga.

Rängalt sai kannatada Harju tänav, samuti Vana-Posti, Kuninga, Müürivahe ja Rüütli tänav. Põlesid Niguliste kirik, kino Amor, hotell Kuld Lõvi ja vaekoda Raekoja platsil. Raekoda ise kaotas õnneks vaid tornikiivri. Purustusi oli ka Laial ja Vene tänaval. Kokku hävis 10 protsenti vanalinna hoonestusest. Tules sai suuri purustusi Estonia teater, kus vahetult enne pommirünnaku algust oli alanud Eduard Tubina ballett Kratt.

Tallinna vanadest eeslinnadest sai märtsipommitamises enim kannatada Sibulaküla, millest hävis umbes 80 protsenti. Põlesid kivimajad Estonia puiestee ääres, mis taastati muudetud kujul. Tuhaks sai suurem osa Sakala tänavast, mis toona ulatus kunstiakadeemia kinnistuni Tartu maantee ääres. Sakala tänava ääres põlesid töölisteater ning sünagoog koos juudi kooliga.

Rävala puiestee ääres laius varemeväli

Kogu tänane Rävala puiestee ala kuni praeguse Olümpia hotellini oli üks suur varemeteväli. Täiesti lagedaks põles Õuna tänav. Üksikud majad jäid püsti Lembitu tänavast ja Imanta tänava Sibulaküla osast (tänane Ants Lauteri tänav). Enamus vanast hoonestusest hävis Kentmanni, Kaupmehe ja Lennuki tänavas. Kaupmehe tänavas sai otsetabamuse inimesi täis olnud vennastekoguduse palvela.

Kokku põles tol õuduste ööl Sibulakülas üle 200 hoone. Keset linna laius hiiglaslik varemeteväli. Estonia teatri eest olid näha keskhaigla hooned Juhkentali tänava ääres.

Põlenud Estonia.
Unikaalne foto vaatega põlenud Estonia teatrist Estonia puiestee põlenud majadele, mis taastati hiljem muudetud kujul.

Ka Kompassi asumis põlesid terved kvartalid. Viru hotellist Pronksi tänavani ulatuv piirkond oli toona hoonestatud suures osas vanade, 19. sajandi teises pooles ehitatud puitmajadega. Kompassi ei saanud pommidega väga pihta, kuid tekkinud paar tulekahju haarasid järjest üha uusi puust hooneid. Ühel hetkel oli suurem osa asumist leekides.

Põles Tartu maantee algus tänase Tallinna kaubamaja B-korpuse kohal, samuti Gonsiori tänava vana kitsas trass, mis kulges toona nüüdse Tammsaare pargi juurest läbi Viru keskuse ja Tallinki hotelli Kompassi väljakuni. Hävis suur hulk maju Maneeźi ja Reimani tänavas. Kokku hävis märtsipommitamises umbes pool Kompassi asumi hoonestusest.

Uues Maailmas hävisid pooled puumajad

Uue Maailma asumis hävis plahvatanud lennukipommide tekitatud meeletus tulemeres kokku üle 200 vana maja, umbes pool toonasest hoonestusest. Peaaegu täielikult sai tuhaks Koidu tänava Pärnu maantee poolne ots, samuti suur osa Endla, Suur-Ameerika, Kesk-Ameerika, Väike-Ameerika, Videviku, Virmalise, Kristiina, Luha ja Planeedi tänavast. Põlesid terved kvartalid.
Uue Maailmaga piirnevas Kassisabas neelas tuli Koidu tänava Paldiski maantee poolse otsa, samuti suure osa Endla tänava puitmajadest. Kannatada sai ka Luise tänav.
Tartu maantee, Liivalaia, Juhkentali ja Odra tänava vahel asuv Keldrimäe asum kaotas märtsipommitamises ligi poole oma vanast, valdavalt puitmajadest koosnevast hoonestusest. Mitmed kvartalid põlesid täiesti lagedaks.

Märtsipommitamises hävis tulemöllus suurem osa Lennuki (nüüdse Mardi) ja Tartu maantee ning Klaasingi (umbes tänane Liivalaia tänava joon) ja Gildi tänava vahele jäävast Keldrimäe hoonestusest. Purustusi oli ka Juhkentali tänavas. Kokku sai tuhaks üle 150 maja.
Hävisid ka mitmed Veerenni ja Süda-Tatari asumi kvartalid. Põlesid metodisti kirik ja linna 5. algkool tänase Swedbanki peahoone taga. Peaaegu täielikult said tuhaks nüüdse Kosmose kino kohalt kulgenud Vaestepatuste tänav ja sellega ristuv Ahju tänav.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised