Sügisene Horisont: Eesti piirjoonte kujunemine, paesse peidetud kliimamuutuste jäljed ja tähevoolud


Sügisene Horisont: Eesti piirjoonte kujunemine, paesse peidetud kliimamuutuste jäljed ja tähevoolud
Horisondi sügisene esikaas

Eesti 100 laineil seilava Horisondi septembri-oktoobrinumbri kaaneloost selgub, kuidas on kujunenud meie euromüntide tagaküljele vermitud Eesti rannajoon. Geoloog Alar Rosentau artikkel annab vastuse ka küsimustele, millal kerkisid merest meie saared ja kuivõrd hästi on meie rannakontuuris aastatuhandete vältel toimunud muutused märgatavad praeguses Eesti pinnamoes. Geograaf Taavi Pae on võtnud vaatluse alla Eesti ida- ja lõunapiiri kujunemise.

Paevana Rein Einasto kirjeldab omakorda seda, millises kliimamuutuste virvarris on kujunenud meie rahvuskivi paekivi. Selgub, et tänini hinnatud ehitusmaterjal tekkis kuuekümne miljoni aasta jooksul, kui nüüdse Eesti aladega Baltika ürgmanner triivis lõunapooluse lähedalt troopikasse.

Helen Rohtmets-Aasa on usutlenud Eesti kunstiakadeemia rektorit arhitektuuriloolast Mart Kalmu. Hiljuti uude hoonesse kolinud akadeemia juht ütleb, et üks kunsti olulisemaid missioone on muuta maailm paremaks.

Samamoodi kui Eesti Vabariik tähistab ka Tallinna tehnikaülikool tänavu 100. aastapäeva. Horisont läks seetõttu külla ülikooli materjaliteadlastele, et uurida lähemalt, milliseid uusi tehnoloogiaid ja materjale nad arendavad, et päikesepatareisid saaks toota senisest keskkonnahoidlikumalt ja ka odavamalt.

„Tähevoolud – meie Linnutee tormilise mineviku tunnistajad“ on kosmoselugude sarja järjekordne artikkel, kus Tartu observatooriumi vanemteadur Peeter Tenjes selgitab, millele viitavad kosmilised tähevoolud. Uute teadmiste valguses on meie kodugalaktika nähtav struktuur kujunenud suuremate ja väiksemate kokkupõrgete jadana: mitmesaja kuni tuhande kääbusgalaktika põrkumisel ja ühinemisel.

Uues ajakirjanumbris saab mikroskoobi all näha keeliklooma Fritillaria borealis; minister Janek Mäggi on jaganud oma mõtteid teadusest; juttu on ka sõnadest „rubla“ ja „kopikas“, kirvega sõna kallale tikkumisest, ilma ja loomade vahelistest seostest, difteeria vastu võitlemisest, eestlastest Aafrikas, rakkude värvimisest ja Ruhnu kirikuõpetaja Harri Reinu sinimustvalgest värsipõimikust. Kirjutame ka Eesti noorte edusammudest olümpiaadidel ja pakume võimalust ragistada aju ülesannetega, kus tuleb objekte pentamino-kujunditeks jagada, või lahendades ristsõna ja „Mälusäru”.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare