Eesti, Läti ja Leedu kiri, mis paljastas Molotovi-Ribbentropi pakti

 (64)

Balti apell levis põrandaaluse meedia kaudu paberil käest kätte ja jõudis lõpuks isegi USA presidendi Ronald Reaganini.
Balti apell levis põrandaaluse meedia kaudu paberil käest kätte ja jõudis lõpuks isegi USA presidendi Ronald Reaganini.repro

1979. aasta suvel levis põranda all Balti apell, mis viis lõpuks Balti okupatsiooni tunnustamiseni.

Päevapealt kümme aastat enne Balti ketti ja kaheksa aastat enne Hirvepargi esimest miitingut kuulis läänemaailm, et Molotovi-Ribbentropi paktiga likvideeriti jõuga kolme Balti riigi iseseisvus ja see ebaõiglus vajab heastamist. Eesti Nõukogude meedia aga vaikis nagu haud.

Kiri, millele väliseestlased andsid nimeks Balti apell, lätlased Baltijas harta ja leedulased 45 baltlase memorandum, kannab allkirju 23. augustist 1979. Kaks päeva hiljem vahendas seda oma lugejatele New York Times ja ka suurem osa muust rahvusvahelisest meediast.

Balti apell levis põrandaaluse meedia kaudu paberil käest kätte ja jõudis lõpuks isegi USA presidendi Ronald Reaganini. repro
Seotud lood:

Moskvast sai avaldus kaasa 11 Moskva Helsingi grupiga seotud isiku toetuse, eesotsas akadeemik Andrei Sahharovi ja tema abikaasa Jelena Bonneriga. Väliseestlaselt Mari-Ann Rikkenilt (Kelam) jõudis läkitus otse USA presidendi Ronald Reagani kätte. Just Balti apelli alusel mõistis Euroopa Parlament 1983. aasta 13. jaanuaril hukka NSV Liidu Balti riikide okupeerimise.

Balti apelli alusel mõistis Euroopa Parlament 1983. aasta 13. jaanuaril hukka NSV Liidu Balti riikide okupeerimise.

Selle kirja rahvusvahelist mõju on võimatu üle hinnata. Näiteks 40 kiri, mille koostas Eestis mõnevõrra teistsugune ringkond aasta hiljem, ei saavutanud kunagi sama suurt rahvusvahelist mõju. 40 kirjast on Eestis ilmunud raamatuid, aga Balti apelli kohta peame leppima ainult leedulaste trükistega.

Allkirju koguti salaja

Loe veel

Tartus Vikerkaare tänaval paikneb maja, kus paar nädalat enne otsustavat päeva kohtusid leedulased Julius Sasnauskas ja Antanas Terleckas ning eestlased Mart Niklus ja Enn Tarto, kes panid kokku Balti apelli venekeelse teksti. Selle koostamisele olid oma panuse andnud veel paar leedulast, vene keelde aitas tõlkida ka Tartu ülikooli professor Ljubov Kisseljova. Eestist kirjutasid avaldusele alla Mart Niklus, Endel Ratas, Enn Tarto ja Erik Udam, hiljem teatasid ühinemisest Jüri Kukk, Veljo Kalep, Viktor Niitsoo ja Tiit Madisson.

Selles Tartu Vikerkaare tänava majas kirjutati Balti apelli tekst. Aktivistid on majale pannud mälestustahvli – tundub, et Eesti riik ei ole seda ajaloosündmust siiani hinnata osanud. Foto: erakogu
Foto: erakogu

Balti apellile koguti allkirju suure saladuskatte all ja paljud, kes oleksid tahtnud apelliga ühineda, kuulsid sellest paraku alles tagantjärele, kinnitab Niklus nüüd. Lätlasi tuli kokku seitse, leedulasi võib kirja eri variantide alt leida lausa 38, osa allkirju läks ehk isegi kaduma. Seejärel toimetati tekst Moskvasse Sahharovile, kes edastas avalduse välismaa meediale. Teine eksemplar jõudis laevaga Rootsi.

Kuigi riiklik julgeolekukomitee KGB pidas Niklust erilise tähelepanu all, magasid nad Tartu kohtumise maha, nagu ka kõik leedulaste ja lätlaste kohtumised, ja hakkasid alles tagantjärele rabelema. Seejärel pandi allakirjutanuist selgelt poliitilistel põhjustel trellide taha Sasnauskas, Terleckas, veel viis leedulast, Lätist Ints Cālītis ja Ivars Žukovskis ning Eestist Niklus, Tarto, Kukk, Kalep, Niitsoo ja Madisson. Jüri Kukk hukkus 1981. aasta 27. märtsil Venemaal Vologda vanglas talle osaks saanud ebainimliku kohtlemise tagajärjel. Vabadusvõitlejate vangistamine kulmineerus 1983. aastal.

Balti vabadusvõitlejad Mart Niklus, Ints Cālītis ja Antanas Terleckas Fotokollaaž

Moskva teisitimõtlejaist, kes Balti apelli toetasid, pandi vangi või koduaresti üheksa, aga nende suurim „patt” oli 1980. aasta 17. jaanuaril järgnenud protestiavaldus Afganistani sõja vastu. Selle samuti ühise kirjaga liitusid ka viis eestlast, neli lätlast ja 11 leedulast.

Balti apelli tekst liikus põrandaaluse ajakirjanduse kaudu ja kahtlemata võis sellest segajate keskel kuulda ka eestikeelsest välismeediast, kuid Nõukogude meedia vaikis.

Molotovi-Ribbentropi pakt oli niivõrd valus teema, et isegi KGB töötajad ei julgenud ülekuulamiste protokollides seda otsesõnu nimetada.

Graafika: Olga Kostap
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised